/nginx/o/2021/07/19/13928532t1h7c1d.jpg)
/nginx/o/2018/02/05/7546051t1h420e.jpg)
Pyeongchangi taliolümpiamängudel jagatakse murdmaasuusatamises välja kokku 12 medalikomplekti, kusjuures viimane neist – meeste 50 km maraton – asetatakse võitjate kaela lõputseremoonial.
Murdmaasuusatamine - kas Norra lööb platsi puhtaks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Brasiilial on jalgpall ja Kanadal jäähoki, siis Norral murdmaasuusatamine. Mujal maailmas pigem nišiala, kuid Fjordide maal tõeline rahvussport. Nagu ütleb üheksa aastat Norras elanud Raio Piiroja: sügisest kevadeni elab Norra suusatamise rütmis.
Kui Norra on taliolümpia ajaloo edukaim riik 329 võidetud medaliga, siis murdmaasuusatamine on omakorda 107 olümpiamedaliga Norra kõige edukam ala. Norras on suusatajad ilmselt isegi suuremad staarid kui sealsed jalgpallurid. Tõsi, Norra jalgpallil pole viimastel aastatel ühtegi tõelist esilekerkijat olnud, kui jätta kõrvale 16-aastaselt Madridi Reali siirdunud Martin Ödegaard, kes osutus siiski kiireks arenejaks, mitte imelapseks.
Viimaste aastate jooksul on murdmaasuusatamise populaarsus aga Norras veidi kahanenud, sest suusahüppajad ja laskesuusatajad teevad maailmakarikasarjas ilma ning pakuvad kuninglikule alale konkurentsi. «Aga jätkuvalt loed kevadest kuni sügiseni lehest eelkõige suusatajatest ja nende tegemistest,» ütles Piiroja, kel Norras elamise aegadest on tänaseni küljes harjumus sealset meediat jälgida.
Dopinguskandaalide mõju
Oma põntsu Norra murdmaasuusatamisele andsid ka kaks dopingujuhtumit – Martin Johnsrud Sundby astmaravimi ning Therese Johaug huulepalsami skandaalid. Sarnaselt Piirojale aastaid Norras jalgpalli mänginud Marek Lemsalu sõnul olid need kaks juhtumit Norra suusasõprade eneseuhkusele valusaks löögiks. «Väga paljudel norralastel viskas suusatamise jälgimine kopa ette. Oli neid, kes kohe silmad kinni sportlasi kaitsma hakkasid, aga veidi eemalt vaadanud fännid nägid suuremat pilti. Norralaste jaoks on puhas sport väga tähtis ja see oli valus laks,» sõnab Lemsalu.
Tegelikult tuleb Norras elanud Eesti jalgpallurite sõnul murdmaasuusatamine jagada kaheks. On tippsport ehk see, mida suuresti meie Norra suusatamise all silmas peame, ning on harrastajad. «Kui tavaline norrakas räägib suusatamisest, siis ta räägib pigem matkamisest. Suusatamine ongi neile kui värskes õhus liikumisviis,» märgib Lemsalu.
Norra suusatamise edu taga on traditsioonid. Praktiliselt igas Norra külas on mõni aktivist, kes esimese lume tulekuga suusajäljed ette lükkab. Piiroja sõnul on tavaline, et Norra tehakse suusarajad üle heinamaade ning on 20, 30 või isegi 40 kilomeetri pikkused. «Kui Eestis on suusaradadel tavaliselt klassika- ja uisujälg, siis Norras tehakse pigem klassikajälge,» sõnab Piiroja.
Lisaks kirjutavad Norra nädalavahetuse ajalehed määrimisnippidest ning MK-etappie ajal elu praktiliselt seisab. «Kõik on telerite ees. Täpselt nii nagu meil Andruse, Jaagu ja Kristina ajal. Suusatamine läheb neile korda. Mäletan, et kui eestlased medaleid võitsid, tekitas see norralastes ikka paksu verd,» meenutab Piiroja.
Mõlemad Norras profijalgpalli mänginud mehed hoiavad vanast harjumusest ka tänaseni Norra meedial pea igapäevaselt silma peal. Oma aja parimad suusatajad on Norras suured arvamusliidrid, kes ei võta sõna ainult murdmaasuusatamise teemal, vaid ka spordist üldisemalt. «Vegard Ulvang, Bjørn Dæhlie ka Bente Skari – nende arvamus läheb inimestele korda,» ütleb Lemsalu.
/nginx/o/2018/02/05/7546053t1h2411.jpg)
Naiste seis parem kui meestel
Tänavust MK-sarja on norralased valitsenud, sest nii meeste kui ka naiste seas hõivatakse pingerea kaks tipmist rida. Kindlatest olümpiakuldadest Fjordide maal siiski ei räägita, vaid ollakse äraootavad. Naistest lasuvad ootused eelkõige Heidi Wengi ja Ingvild Flugstad Østbergi peal. Kindlasti soovib tugeva sõna sekka öelda mullu Lahtis neli MM-tiitlit võitnud 37-aastane Marit Bjørgen. Meestest võitis 21-aastane Johannes Høsflot Klæbo MK-sarja kuus esimest starti, kuid kas purakat jagub ka olümpiaks? «Emil Iversen ja Didrik Tønseth ja teised pole suurt midagi näidanud. Meeste seis on halvem kui naistel,» ütleb Lemsalu.
Norra meeskond sõidab Pyeongchangi ilma viimaste aastate suurima staari Petter Northugita, kes ei mahtunud väga kehva vormi tõttu koondisesse. «Ta on olnud vastuoluline persoon. Kui sinu suhtumine on selline, et võistkond pole tähtis ja keskendud ainult endale…,» sõnab Piiroja. Lemsalu arvates minetas Northug fookuse ja maksis selle eest kallist hinda: «Ta on viimased paar hooaega korraldanud tsirkust ning pidevalt end teistega vastandanud. Northug on rohkem sõuga tegelenud ja eks ta sellepärast olegi seal, kus ta on.»
Aga isegi 13-kordse maailmameistri Northugi puudumine ei muuda tõika, et Pyeongchangi murdmaaradadel on Norra soosik number üks.
AJALUGU Murdmaasuusatamine on kuulunud taliolümpia programmi alates esimestest, 1924. aastal Chamonix's peetud mängudest. Võisteldi kahel distantsil - 18 km ja 50 km ning kuuest medalist jätsid Norra mehed (naised said esimest korda olümpiamedalite nimel suusatada 1952. aastal Oslos) teistele vaid ühe pronksi, mille võitis lühemal distantsil Tapani Niku.
Edukaim riik on olnud Norra, kes võitnud 40 kulda, 38 hõbedat ja 29 pronksi. Samas kui liita kokku Nõukogude Liidu, Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ, võistles 1992. aastal Albertville'is) ja Venemaa medalid, siis oleks tulemus 42 kulda, 34 hõbedat ja 34 pronksi ehk 110 medalit norralaste 107 vastu.
MEDALIALAD Programm on püsinud muutumatuna alates 2006. aasta Torino olümpiamängudest. Nii naistel kui ka meestel on kavas kuus medaliala – lühike eraldistart (10 ja 15 km), suusavahetusega sõit (15 ja 30 km), ühisstardist pikk distants (30 km ja 50 km). Lisaks veel teatesõit (4x5 ja 4x10 km), individuaalne sprint ja sprinditeade. Vaba- ja klassikatehnika vahel hoitakse tasakaalu – eraldistart ja ühisstart läbitakse erinevates tehnikates nagu ka sprint ja sprinditeade.
SUURIM STAAR Marit Björgen (Norra) on 10 olümpiamedaliga kõigi aegade edukaim talimängude naissportlane. Sama palju medaleid on ka Stefania Belmondol ja Raissa Smetaninal, aga kullaproov on parim Björgenil (60%). MMidelt on Björgen võitnud 26 medalit, neist 18 kuldset, millest neli tulid möödunud talvel Lahti MMil, kus ta võistles aasta pärast lapse sünnitamist.
/nginx/o/2017/09/01/7050877t1hf986.jpg)
VÕISTLUSPAIK Alpensia murdmaasuusakeskus, mille rajad on disaininud sloveen Uroš Ponikvar.
OOTAMATU FAKT Murdmaasuusatamise kõigi aegade olümpiamedalite tabelis asub Eesti seitsmendal kohal (kui Nõukogude Liit ja Venemaa üheks arvata, siis suisa kuuendal) 4 kulla, 2 hõbeda ja 1 pronksiga.
EESTLASTE OOTUSED «OMi eesmärgid on meil väga selged, Marko Kilbi eesmärk on sõita olümpiafinaalis, teatemeeskonna eesmärk on üle sõita Šotsi OM-i 10. koht,» selgitas enamikke Eesti murdmaasuusatajaid koondava Team Haanja treener Anti Saarepuu maikuu lõpus. Arvestades, et eelmisel talvel ei teeninud Eesti suusatajad distantsilt ainsatki MK-punkti. MK-sarja kokkuvõttes said silmad pähe Marko Kilp, Raido Ränkel ja Kein Einaste, kes olid vastavalt 94., 163. ja 164.