:format(webp)/nginx/o/2017/05/02/6617005t1h2d90.jpg)
/nginx/o/2018/02/05/7546047t1h1a85.jpg)
Kahevõistlus on üks kolmest taliolümpiamängude kavva kuuluvast spordialast, kus Eesti sportlane on võitnud olümpiamedali - Allar Levandi pronksi 1988. aastal Calgary's.
Kahevõistlus - kas ja kes lõpetab sakslaste peo?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks on kahevõistlus üks kuuest spordialast, mis kuulunud alates 1924. aastal Chamonix’s peetud esimestest taliolümpiamängudest katkematult võistlusprogrammi. Norralased selle ala välja mõtlesid ja pikalt ka valitsesid, kuniks sekkusid sakslased, kellele kahevõistlus samuti sobis. Just need kaks riiki ongi omavahel ära jaganud pooled kõigi aegade jooksul välja antud olümpiamedalid.
2014. aasta Sotši olümpial võitis Norra kaks ja Saksamaa ühe kuldmedali. Vahepealsed aastad on kulgenud Saksamaa täieliku valitsemise all (2015. ja 2017. aasta MM-idelt võideti kuus kuldmedalit kunas Norra jäi nullile), aga olümpiahooajaks on Norra end taas esiplaanile upitanud ning eelmisel hooajal 23-st individuaalsest MK-etapist 21 võitnud Saksamaa nelik Johannes Rydzek, Eric Frenzel, Fabian Riessle ja Björn Kircheisen on tänavu võitnud kõigest kolm võistlust 12-st.
«Ülemvõimu sakslastel enam pole,» tõdeb 1994. aasta Lillehammeri olümpiamängude 5. koha omanik Ago Markvardt, Eesti Suusaliidu kahevõistluse alakomitee esimees.
«Põhjus peitub eelkõige hüppemäel – kui eelmistel aastatel olid nad suusadistantsi alguses täitsa ees või liidri lähedal, siis nüüd on nende kaotus suurem. Midagi on sakslastel kas untsu läinud või teistmoodi. Aga võib-olla keskendutakse hoopis olümpiamängudele. Sakslased ei tohi murdmaadistantsi alguses liidritele kaotada üle 40 sekundit, maksimum minut, et omada selget esikohašanssi.»
Rydzeki ja Frenzeli ülemvõimu kadumisel on MK-sarjas enim võite noppinud jaapanlane Akito Watabe, aga samuti norralased Jan Schmiid, Espen Andersen ja Jörgen Graabak. Markvardti kõhutunne ütleb, et Pyeongchangis on individuaaldistantsidel parimad šansid Watabel, Schmiidil ja soomlasel Eero Hirvonenil. «Sakslased on neil kolmel kohe kannul. Aga konkurents esikohale on kahevõistluses tänavu selgelt laiem kui mullu, kui oli sisuliselt teada, et võidab sakslane,» sõnab Markvardt.
Loodetavasti on nelja aasta pärast enne Pekingi taliolümpiamänge medalikonkurentsist rääkides põhjust mainida ka Kristjan Ilvest.
Riik | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
| Norra | 13 | 9 | 8 | 30 |
| Saksamaa | 8 | 5 | 8 | 21 |
| Soome | 4 | 8 | 2 | 14 |
| Austria | 3 | 2 | 8 | 13 |
| Jaapan | 2 | 2 | 0 | 4 |
| Prantsusmaa | 2 | 1 | 1 | 4 |
| USA | 1 | 3 | 0 | 4 |
AJALUGU Kahevõistlus on kuulunud taliolümpiamängude kavva alates 1924. aastal Chamonix's peetud esimesest taliolümpiast. Spordiala mõtlesid välja norralased ja kuigi osised (suusahüpped ja murdmaasõit) on jäänud samaks, on väljanägemine üksjagu muutunud. 1950ndateni järgnes suusahüpe murdmaale, mitte vastupidi, nagu praegu oleme harjunud.
Ning revolutsiooni korraldas spordialal Gunder Gundersen, kelle nimelise meetodi alusel saadetakse kahevõistlejaid rajale siiani. Kui enne oli suusatati eraldistardist ning arvutati aeg ümber punktideks ning liideti suusahüppetulemusega, siis Gunderseni-meetod saadab esimesena rajale suusahüpete võitja ja teised tema järele vastavalt trampliinil saadud kaotusele. Kes esimesena finišis, see on võitja.
Kahevõistluse leiutajad on sel alal ka selgelt edukaim riik - 34 olümpiakullast on norralased võitnud 13. Kiiruisutamise ja murdmaasuusatamise kõrval on see kolmas ala, kust Eesti sportlane on võitnud taliolümpiamängude medali.
MEDALIALAD Individuaalsele kahevõistlusele lisandus 1988. aasta Calgary taliolümpiamänguel meeskondlik võistlus ning alates 2002. aasta Salt Lake City mängudest on kavas kaks individuaalvõistlust - üks suurelt, teine normaalmäelt.
SUURIM STAAR Igaljuhul sakslane, aga kas Eric Frenzel või Johannes Rydzek, on juba keerulisem küsimus. Kui Frenzel on võitnud viiel järjestikusel hooajal MK-sarja, siis tänavusel Lahti MMil tegi puhta töö Rydzek, kes võitis mõlemad individuaalsed kullad ja mõlemad meeskondlikud kah. Olukord on põnev!
/nginx/o/2017/09/01/7050903t1h3b1c.jpg)
VÕISTLUSPAIK Alpensia suusahüppe- ja murdmaakeskus.
OOTAMATU FAKT Tegu on ainsa spordialaga taliolümpiamängude kavas, kus võistlevad ainult ühe soo esindajad (mehed). Suveolümpiamängude kavas on sääraseid kaks - kujundujumine ja iluvõimlemine on ainult naistele. Aga olukord muutub juba 2022. aastal Pekingis, sest sisuline otsus, et siis on stardis ka naiskahevõistlejad, on juba tehtud.
EESTLASTE OOTUSED Kõrged, sest Sotši olümpial 17-aastase poisina 34. ja 41. koha saanud Kristjan Ilves on vahepeal mehistunud ja tõusnud uuele sportlikule tasemele, mis lubab heal päeval mõelda 15 parema sekka jõudmisest.