Jäähoki - miks NHL jonnima hakkas ja hokipeo lörri keeras?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Meenutus 2014. aasta Sotši olümpiamängude jäähokiturniiri poolfinaalist Rootsi - Soome.
Meenutus 2014. aasta Sotši olümpiamängude jäähokiturniiri poolfinaalist Rootsi - Soome. Foto: MARK BLINCH/REUTERS

Jäähoki on taliolümpiamängude kroonjuveel, mis seekord Pyeongchangis paraku sama eredalt särada ei pruugi. Süüdi, nagu sageli, inimlik jonn.

Eelmistel olümpiatel oli jäähoki tänu NHLi mängijatele kui aristokraat, kes pööblit sõltuvalt tujust kas heatahtlikult või kõrgilt silmitses. Aga alati ülalt alal. Mitte kunagi vastupidi.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) ja Rahvusvaheline Jäähokiliit (IIHF) olid NHLi staaride osalemisest sedavõrd huvitatud, et ümmardasid neid igati – hokimehed toodi Põhja-Ameerikast kohale erilennukitega ja nuputati välja ainulaadne (loe: vähe aega nõudev) turniirisüsteem. Tohutu tähelepanu ja lõpmatu aupaiste sinna juurde.

Pyeongchangis aga NHLi mängijaid ei ole. Esimest korda pärast 1994. aastat peetakse meeste jäähokiturniir ilma maailma parimate mängijate osaluseta. Põhjuseks ROK’ist, NHLi klubiomanikest ja NHLi mängijate ametiühingust koosnenud jäähokikoalitsiooni lagunemine. Just nende kolme osapoole kokkulepe tagas NHLi mängijate osalemise.

Mis siis juhtus? ROK ei soovinud enam jäähokile privileegide loomiseks suuri summasid kulutada (mängijate transport ja kindlustamine maksis ligi 10 miljonit dollarit). IIHF oli küll nõus selle summa enda taskust välja käima, aga NHLi omanikud olid juba ROKi tõrksuse peale omi plaane hauduma hakanud. Hooaja kaheks nädalaks katkestamine polnud neile kunagi üleliia meeldinud.

Maailma jäähoki üldise hüvangu nimel oldi sellega seni nõustutud. Kindlasti aitas, et viiest NHLi osalusel peetud olümpiast kaks toimusid Põhja-Ameerikas (2002 Salt Lake City ja 2010 Vancouver), üks rikkas Jaapanis (1998 Nagano) ja üks põlises jäähokikantsis Venemaal (2014 Sotši). Lõuna-Koreal säärane tõmme puudus. NHLi klubiomanikud leidsid, et mängijate sinna saatmine on puhas kahjum ja hakkasid selle tasandamiseks nõudma lisahüvitist.

Eesmärgiks polnud raha, vaid kindlustunne. NHLi klubiomanike suurim mure on tööseisak, mis on liigat sel aastatuhandel tabanud kaks korda (2004-05 hooaeg jäi ära täielikult ja 2012-13 hooaega tuli ligi poole võrra lühendada). Tööseisaku põhjuseks on alati puuduv kollektiivleping, millega NHL ja NHLi mängijate ametiühing lepivad kokku töösuhete tingimustes. Nagu nende lepingutega ikka, soovivad mõlemad tekki enda suunas tõmmata.

Et NHLi hokimeestele on olümpiamängudel osalemine alati väga meelepärane olnud, siis haistsid NHLi omanikud soodsat võimalust ja tegid pakkumise – kui nõustute praegu 2022. aastani kehtiva kollektiivlepingu pikendamisega kolme aasta võrra, siis oleme meie nõus Pyeongchangiga. Tuli välja, et nii palju NHLi mängijad olümpiamänge ka ei armastanud. Pakkumine lükati tagasi.

Vaatamata IIHFi püüdlustele osapooled kokkuleppele ja NHLi hokimehed olümpia viia, keeldusid kõik osapooled sammu tagasi astumast. Koalitsioon lagunes ja NHLi mängijaid Pyeongchangis ei näe.

Rooba ja Koitmaa: olümpial maksab ühtsus

Soome kõrgliigaklubis Jyväskylä JYP mängiva ründaja Robert Rooba ning Eesti koondise väravavahi Villem-Henrik Koitmaa arvates muudab NHLi mängijate puudumine päris oluliselt jäähokit, mida olümpiaturniiril näeb. «Näeme pigem ühtsusele ja kokkumängule rõhuvaid meeskondi, mitte kõige kirkamaid tähti tegemas väga erilisi asju,» sõnab Rooba. «Näeme läbimõeldumat hokit. Iseasi, kas see suurele publikule meeldib, sest soovitaks näha ju kõige suuremaid staare, aga mina ootan küll väga põnevat turniiri,» ütleb Koitmaa.

Medaliomanikke tuleb ilmselt ikkagi otsida suure kuuiku - Kanada, USA, Venemaa, Rootsi, Soome, Tšehhi - seast. «Isiklikult arvan, et Soomel pole kunagi olnud nii head kõige kirkama medali šansid kui seekord. NHLi mängijate puudumine on Soome jaoks hea, sest edu on nad ikkagi saavutanud tugeva meeskonnamängu, mitte staaride pealt. Soomel on hea koosseis,» sõnab Rooba.

Rootsi koondislane Par Lindholm ja Soome ründaja Eeli Tolvanen novembris Helsingis peetud kontrollturniiril. Olümpiamängudel kohtutakse taas, sest Soome ja Rootsi kuuluvad mõlemad C-alagruppi.
Rootsi koondislane Par Lindholm ja Soome ründaja Eeli Tolvanen novembris Helsingis peetud kontrollturniiril. Olümpiamängudel kohtutakse taas, sest Soome ja Rootsi kuuluvad mõlemad C-alagruppi. Foto: Lehtikuva Lehtikuva/REUTERS

Põhja-Ameerika tiimid (Kanada koosseis tuleb poolenisti Venemaal baseeeruvas profiliigas KHL, USA on oluliselt kirevam) on Rooba hinnangul paras müsteerium. «Nad võivad lati alt läbi minna, aga ka midagi väga head teha. Jäähokirahvas teab väga hästi, et 1980. aastal Lake Placidis tegid USA üliõpilased tuule alla kõigile, ka võimsale Nõukogude Liidule. Hea näide jäähoki ettearvamatusest. Olümpialgi maksab väga palju see, kas meeskond hingab ühes rütmis.»

Koitmaa rõhutab vormiajastuse tähtsust. «Jäähoki on niikuinii mikromomentide mäng. Lühikestel turniiridel, kus mängijate tasemevahed väikesed ning eksimusi ei andestada – play-off-seerias saab kaotuse järel teise võimaluse, sest see kestab mitme võiduni –, sõltub tulemus väga-väga väikestest detailidest,» ütleb Koitmaa.

Üks neist detailidest võib olla väravavaht. «Kui jäähoki väravavahil on hea päev, võib ta mängu üksinda ära võita ja meeskonna kuldmedalile viia. Parim näide on 1998. aasta Nagano olümpia, kus Dominik Hašek võitis Tšehhile sisuliselt üksinda selle kuldmedali. Tõsi, mõned mehed, näiteks Jaromir Jagr, olid abiks, aga sangar oli kindlasti Hašek,» meenutab Koitmaa legendaarse ametivenna olümpiasoolot.

Pyeongchangis annab Koitmaa väravavahtide osas eelise Rootsile, kelle puuri peaks valvama Jhonas Enroth (Minski Dinamo). «Aga kui Mikko Koskinen mängib Soome väravas sama hästi kui 2016. aasta MMil, võib ta meeskonna väga kaugele viia. Ameeriklaste Ryan Zapolski oli KHLi hooaja esimesed kolm kuud Helsingi Jokerite väravas müür, aga on nüüd veidi ära väsinud.»

Rooba kavatseb huviga jälgida ka võõrustajate Lõuna-Korea meeskonda, kellega Eesti 2015. aasta MM-il 1. divisjoni B-grupis kohtus (3:7 kaotus), aga kes praeguseks välja jõudnud maailma 16 tugevama sekka. «Korealaste olümpiaprojekt oli toona täies hoos. Samad mehed, kes praegu olümpial, mängisid toona meie vastu. Siiralt loodan, et Lõuna-Koreal läheb hästi, sest nad on meeskonna arendamisel tõsist vaeva näinud,» sõnab Rooba.

Naiste Gretzky puudub esimest korda

Naiste jäähoki lisandus olümpiakavva 1998. aastal Naganos, kui USA alistas finaalis 3:1 Kanada. Kõik järgmised kuldmedalid on võitnud Kanada (kolm korda on finaalis alistatud USA, 2006. aastal Rootsi). Pyeongchangi tullakse kogenud rivistusega – 23-st naisest 14 võitsid neli aastat tagasi Sotšis kuldmedali.

Aga esimest korda toimub olümpiamängude naiste jäähokiturniir ilma Hayley Wickenheiseri osaluseta. Kanadaga olümpialt ühe hõbeda ja neli kulda võitnud ründaja, kes on naiste jäähokis analoog Wayne Gretzky’le, lõpetas aasta aega tagasi karjääri.

Naised panevad Pyeongchangis litri mängu 10. ja mehed 14. veebruaril.

Esimest korda toimub naiste olümpiaturniir ilma Kanada legendi Hayley Wickenheiseri osaluseta.
Esimest korda toimub naiste olümpiaturniir ilma Kanada legendi Hayley Wickenheiseri osaluseta. Foto: Mark Blinch/AP

Meeste jäähokiturniir

* A-alagrupp: Kanada, Tšehhi, Šveits, Lõuna-Korea. B-alagrupp: OAR, USA, Slovakkia, Sloveenia. C-alagrupp: Rootsi, Soome, Norra, Saksamaa. Viigi korral selgub võitja 5-minutilisel lisaajal (kolm kolme vastu) või karistusvisete seerias.

* Alagrupiturniiri järel moodustatakse 12 meeskonnast pingerivi (esimene kriteerium koht alagrupis, seejärel punktid, väravate vahe, visatud väravate arv, koht maailma edetabelis), mille 4 esimest pääsevad otse veerandfinaali ja 8 tagumist moodustavad kaheksandikfinaalide paarid.

* Play-off’is järgneb viigile 10-minutiline lisaaeg (finaalis 20 minutit), mis mängitakse neli nelja vastu. Kui väravat ei sünni, selgub võitja karistusvisete seerias.

Naiste jäähokiturniir

* A-alagrupp (tugevam): Kanada, USA, OAR, Soome. B-alagrupp (nõrgem): Rootsi, Šveits, Jaapan, Korea.

* Tugevama alagrupi kaks paremat pääsevad otse poolfinaali. Tugevama alagrupi kaks tagumist ja nõrgema alagrupi kaks paremat kohtuvad veerandfinaalides.

* Play-off’is järgneb viigile 10-minutiline lisaaeg (finaalis 20 minutit), mis mängitakse neli nelja vastu. Kui väravat ei sünni, selgub võitja karistusvisete seerias.

Kwandongi hokikeskus võõrustab enamikke naiste turniiri kohtumisi.
Kwandongi hokikeskus võõrustab enamikke naiste turniiri kohtumisi. Foto: Maddie Meyer/AFP

AJALUGU Jäähokis selgitati medalivõitjad esimest korda juba 1920. aasta Antverpeni suveolümpial, 1924. aastal koliti talimängude kavva, kus ollakse nurgakivi. 1998. aastast mängivad olümpiamedalitele ka naised.

Meeste turniiri alagrupid on järgmised: A-alagruppi kuuluvad Kanada, Tšehhi, Šveits ja Lõuna-Korea, B-alagruppi Venemaa, USA, Slovakkia ja Sloveenia ning C-alagruppi Rootsi, Soome, Norra ja Saksamaa.

MEDALIALAD Kui 2016. aasta noorteolümpial oli lisaks jäähokile medalialana kavas ka osavusvõistlus, siis päris olümpial selleni veel jõutud pole. On meeste ja naiste turniir. Muud ei midagi.

VÕISTLUSPAIK Gangneungi ja Kwandongi jäähokikeskused.

OOTAMATU FAKT Esimest korda pärast 1998. aasta Nagano mänge ei osale taliolümpial Läti meeskond, kes ei kvalifitseerunud, sest kaotas Riias peetud otsustavas mängus 2:3 Saksamaale.

EESTLASTE OOTUSED Juba luhtunud, sest seisnesid eelkõige selles, et NHL lõpetaks jantimise ja lubaks maailma parimad hokimehed olümpiale, sest pärast mitut pidusöömingut ei tahaks seekord lahjema lurriga leppida. Olgu siiski märgitud, et Eesti koondis osales OM-valiksarjas, mille avafaasis purustati kodus Iisrael 19:1, Bulgaaria 26:0 ja Mehhiko 13:3. Järgmises faasis kaotati 2:6 Poolale, 1:7 Ungarile, ent alistati 4:1 Leedu, millest kolmandasse faasi pääsuks siiski ei piisanud.

Tagasi üles