Suusahüpped - Stochomania ähvardab jätkuda ja valitseda!

Poola suusahüppaja Kamil Stoch lendab võimsalt. Foto: Imago Sport/Scanpix

Poola suusahüppaja Kamil Stoch seisab Pyeongchangis silmitsi ainulaadse saavutusega: tal on võimalus võita esimese suusahüppajana kahel järjestikusel olümpial nii normaalmäe kui suure mäe võistlus. Ala kuumimat nime aitab lugejatele tutvustada poolaka endine konkurent Kaarel Nurmsalu.

Veel enne, kui asume Stochi enda juurde, on põhjust peatuda legendaarsel Adam Malyszil. Detsembri alguses 40. sünnipäeva tähistanud Małysz lendas esimese poolakana suuskade abil maailma tippu ja tekitas katoliikluse kõrvale omamoodi religiooni nimega suusahüpped. «Stoch on tänaseks saavutanud kõik, mida üks suusahüppaja saavutada võib, aga Malysz on ja jääb Poola rahva suurimaks suusahüppajaks,» ütleb Nurmsalu.

«Suusahüppajate seas ringi liikudes kuulsin mitmel korral järgnevat lugu,» jätkab Nurmsalu. «Sajandivahetuse paiku olevat Poola rahva seas korraldatud populaarsusküsitlus. Esimeseks hääletati jumal, teine oli paavst Johannes Paulus II, kolmas toonane president ja neljas Adam Malysz.

Pärast 2003. aasta Val di Fiemme MM-i, kus Małysz võitis mõlemad individuaalvõistluse kullad, korraldati uus hääletus, kus Malyszist ettepoole jäi vaid jumal. Aga mul pole fakte, et tõestada, kas tegu oli pelgalt poolakate naljaga või vastab see ka tõele. Küll aga on selge see, et Malysz tuli eikusagilt ja tekitas Poolas tänaseni kestva suusahüppebuumi.»

Malysz võitis oma viimased tiitlivõistluste medalid – hõbedad – 2010. aasta Vancouveri olümpial. Stoch oli toona mõlemal individuaalalal paremuselt teine poolakas, teenides 27. Ja 14. koha. «Stoch on juba selle uue põlvkonna liige, millele pani aluse Malyszi poolt loodud süsteem,» teab Nurmsalu. «Mäletan, et umbes viis aastat tagasi valisime sportlaste nõukokku, kus igast riigist oli esindatud üks hüppaja, uut juhti. Valituks osutus oodatult Stoch, sest ta paistis juba toona silma oma heasüdamlikkuse ja soojusega.»

Kamil Stoch Nelja Hüppemäe turnee võidukarika – kuldse kotkaga. Foto: AFP/APA/Georg Hochmuth/Scanpix

Kamil Stoch

- sündinud 25. mail 1987 Zakopanes. 173 cm ja 55 kg.

- kahekordne olümpiavõitja (2014 Sotši normaal- ja suur mägi), MMidelt kaks kulda ja kaks pronksi.

- Nelja hüppemäe turnee kahekordne võitja (2017 ja 2018).

Nurmsalu toonitab seejuures, et sportlasena on Stochi valikud olnud alati julged ja targad. «Ta võib rahuliku südamega jätta mõne MK-etapi vahele, kui tunneb, et midagi ei klapi. Kõik teised hüppajad teavad, et kui ta seda teeb, on ta tagasi tulles alati sigatugev. Ta on tõeline tippsportlane, kes oskab oma treeneri abiga alati oma hüppes korrektuurid teha ja ka raskest olukorrast võitjana väljuda.»

30-aastase Stochi edu saladuseks ei pea Eesti kõigi aegade parim suusahüppaja sugugi tehnikat. «Esiteks, tal on ääretult hea hüppevõime, mida ta oskab väga ökonoomselt ja täpselt äratõukega ka realiseerida. Ja teiseks, tema kaal on suusahüppajatest üks väiksemaid (Stoch kaalub vaid 55 kilo – toim). Stochi lennutehnika pole aga midagi supererilist. Veidike ebakindlust ja temasugune staar võib isegi 30 parema seast välja jääda. Seega ma ei saa öelda, et ta kuuluks kõige stabiilsemate hüppajate hulka. Samas, Stoch on tuntud ka selle poolest, et ta suudab telemark-maandumise teha isegi ülipika hüppe puhul,» arutleb Nurmsalu.

Stoch võitis karjääri esimese MK-etapi 2011. aastal oma kodulinnas Zakopanes, kus ta juba nelja-aastasena esimese õhulennu tegi. 2013. aastal krooniti ta Val di Fiemmes ehk paigas, mis kümme aastat varem oli Małyszi poolt juba poolakate südamesse raiutud, suure mäe maailmameistriks. 2014. aasta Sotši olümpial osutas Jaapani väsimatu kotkas Noriaki Kasai Stochile küll tugevat vastupanu, ent Poola uus täht suutis ikkagi mõlemad individuaalvõistlused võita.

Pärast mõnd tagasihoidlikumat aastat on Stoch tänavu naasnud kindlalt troonile. Aastavahetusel sai temast sakslase Sven Hannawaldi järel teine mees, kes võitnud ühe Nelja hüppemäe turnee kõik osavõistlused. Jaanuari alguses valiti sügavalt usklik Stoch ka Poola aasta sportlaseks Müncheni Bayerni jalgpallituusa Robert Lewandowski ees. «Stochomania», nagu sealkandis öelda tavatsetakse, jätkub olümpia ootuses täie hooga.

Stochil neli ohtlikku konkurenti

Kaarel Nurmsalu vangutab pead, kui kuuleb küsimust, kas Kamil Stoch on Pyeongchangi olümpial kindel suurfavoriit. «Seda kindlasti mitte,» vastab ta. «Kui sakslane Richard Freitag saab tervise korda, on ta väga samuti selge kullapretendent. Teine sakslane, kellel tasub silma peal hoida, on Andreas Wellinger. Võimalik, et oma esimese tiitlivõistluste individuaalse kulla võidab ta just Lõuna-Koreas. Isiklikult hoian pöialt aga austerlasele Stefan Kraftile. Minu silmis on ta väärt olümpiakulda. Ja ärgem unustagem muidugi ka neljakordset olümpiavõitjat Simon Ammanni, kes suudab nelja aasta tähtsaimaks võistluseks alati mingil moel heasse vormi kerkida.»

AJALUGU Suusahüpped on olnud taliolümpiamängude programmis nende algusest saadik ehk esimest korda Chamonix's 1924.

Kõigi aegade edukaim medaliriik on Soome, kel on ette näidata 10 kulda, 8 hõbedat ja 4 pronksi. Norra on küll medalite üldarvult edukam (32), aga valem 9-9-12 jätab nad soomlaste selja taha. Samas ei tasu ajaloost liigseid järeldusi teha - Soome medal Pyeongchangis oleks tohutu ime.

MEDALIALAD Kuni 1964. aasta Innsbrucki olümpiani oli kavas üks võistlus (suur mägi), ent siis lisati ka normaalmäe võistlus. 1988. aasta Calgary olümpia kavva lisati suure mäe meeskonnavõistlus ja 2014 Sotšis olid esimest korda kavas naiste normaalmäe hüpped. Needsamad neli ala on kavas ka Pyeongchangi olümpiamängudel. Pyeongchangi taliolümpiamängudel võistleb täpselt 100 suusahüppajat (65 meest, 35 naist).

SUURIM STAAR 24-aastane austerlane Stefan Kraft võitis kevadel nii MK-sarja kui ka mõlemad individuaalsed MM-tiitlid. Seega praegu on äss nr 1 tema.

VÕISTLUSPAIK Alpensia suusahüppemaakeskus.

OOTAMATU FAKT Pyeongchangi suusahüppestaadionile mahub võistlusi jälgima 60 000 pealtvaatajat, mis teeb sellest selle aastatuhande konkurentsitult suurima olümpiaareeni. Kui 2002 Salt Lake City's oli suusahüppestaadioni ametlik mahutavus 18 100, siis Torinos (2006), Vancouveris (2010) ja Sotšis (2014) alla 10 000.

EESTLASTE OOTUSED Oleksid olnud kõrged nii tulemuse kui ka huumori osas, sest Kaarel Nurmsalu sooritused pärast tippsporti naasmist eelmisel talvel olid lubavad mõlemal rindel. Paraku sundis tervis Nurmsalu siiski taas tippspordiga lõpparve tegema. Eesti suusahüppajaid on Pyeongchangis kolm (Martti Nõmme, Artti Aigro ja Kevin Maltsev), aga kohti 30 seas oodata pole.

Läbi aegade edukamad suusahüppajad olümpial:

Matti Nykänen (Soome, 1984 ja 1988) – neli kulda ja üks hõbe

Simon Ammann (Šveits, 2002 ja 2010) – neli kulda

Jens Weissflog (Saksamaa, 1984 ja 1994) – kolm kulda ja üks hõbe

Thomas Morgenstern (Austria, 2006, 2010 ja 2014) – kolm kulda ja üks hõbe