1895. aastal istus üks noor eestlasest ilmarändur Ateenas mäenõlval ja jälgis, kuidas innukad kreeklased aitavad sealset vana marmorstaadionit elule. Ränduri nimi oli Oskar Kallas ja nagu mitu korda hiljemgi, oli sel tulevasel Postimehe ajakirjanikul, Eesti Rahva Muuseumi asutajal ja diplomaadil õnne sattuda otse sündmuste tulipunkti. Ta nägi oma silmaga Kreeka pealinna Ateena valmistumist nüüdisaja esimesteks olümpiamängudeks.
Tellijale
Kõigi ateenlaste staadion ehk kõigi aegade vanim olümpiamängude peaareen
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oskar Kallas uskus toona, et asjast saab asja, et kreeklased tulevad toime. Ta ei eksinud. I olümpiamängud tehti Ateenas 1896. aastal tõesti teoks ning need panid aluse võimsale traditsioonile, mis kestnud nüüdseks kaugelt üle saja aasta.