Kes on Sildaru rivist langemise järel Eesti olümpiakoondise liider?

Kristjan Ilves mullusel Lahti MMil, kus sai normaalmäevõistlusel kirja 23. koha. Foto: Tairo Lutter

Vigastused on paratamatu osa tippspordist, aga kahjuks võttis põlvehäda Kelly Sildaru rivist välja just olümpiatalvel. Koos Sildaru eilse operatsiooniga kadus ka Eesti kõige reaalsem võimalus võita Pyeongchangist olümpiamedal. Kes kerkib aga freestyle-suusataja vigastuse järel meie koondise esinumbriks?

Eesti saadab veebruaris Lõuna-Koreas toimuvatele taliolümpiale 18-24 sportlast, kellest valdavale enamikule pole jõukohane isegi poodiumikohast unistamine. Mõistagi võib alati ka luuavarrest pauk tulla, aga viimaste talvede tulemuste põhjal pole neid potentsiaalseid paugutajaid just palju.

Murdmaasuusatajatest on kõige suurema üllatuspotentsiaaliga Marko Kilp, kes alustas möödunud talve suurepärase sooritusega Ruka klassikastiilis sprindietapil – eelsõidust edenes meie mees kolmanda ajaga, lõpuks sai kirja aga 13. koha. Kui ka konkurendid vormi jõudsid, siis sarnast tulemust enam kuskilt ei tulnud.

Esikümnekoha võimalus on ka mõnel meie laskesuusatajal, kuid selle võitmine pole ainult nende enda teha. On kindel, et suusakiiruses meie sportlased tippudele vastu ei saa ja seega on kõige reaalsem võimalus midagi korda saata tavadistantsil, kus iga möödalask tähendab trahviminutit. Juhtuvad tipud eksima ja mõni eestlane ilmpuhtalt laskma, ongi potentsiaali eneseületuseks. Sealjuures on see võimalus kõigil meie meeslaskesuusatajatel, aga pigem on sellisesse stsenaariumi keeruline uskuda.

Tegelikult ongi Sildaru kõrvalejäämisel koondises ainult üks sportlane, kelle puhul ei ole tippudega konkureerimisest vaja rääkida tingivas kõneviisis, vaid kes on tõestanud, et temas on see võimekus olemas võistluselt võistlusele – kahevõistleja Kristjan Ilves.

Ilvese näol on tegu kolmekordse juunioride MMi pronksmedalistiga, kellel on olümpiakogemus vöö vahel juba nelja aasta tagustest Sotši mängudest ehk suurvõistluse atmosfäär teda vedelaks lüüa ei tohiks. Mullu jõudis ta parimal juhul MK-sarjas 11. kohale ehk olümpial esikümnesse pääsemine üle enda varju hüppamist kindlasti ei tähendaks.

Lisaks räägib Ilvese kasuks suurvõistluste reeglistik – ala valitsevaid sakslasi saab starti tulla maksimaalselt neli ehk konkurents tipus võib olla hõredam kui MK-sarjas.

Lõpuks tasub veel taga igatseda käest lastud võimalusi – pole Sildaru ju ainus meie talisportlane, kel Pyeongchangi sõitmata jääb. Suured lootused olid ka mullu talvel tippsporti naasmisest teatanud Kaarel Nurmsalu kohal, kuid kahjuks ei pidanud suusahüppamisega kaasnevale karmile dieedile vastu mehe tervis ning Nurmsalu pidi juba teistkordselt kiivri varna riputama.

Samamoodi võib praegu vaid igatsevalt ohates vaadata, kuidas curlingu segapaar Marie Turman ja Harri Lill rahvusvahelistel võistlustel kõrgeid kohti nopivad. Möödunud talvel jäädi kodusel katsevõistlusel alla Maile Mölderile Erkki Lillele, kes pääsesid Eestit esindama MMile, ning sealt olümpiaks vajalikke punkte kätte ei saadud. Praeguste tulemuste põhjal võinuks aga Turman/Lille pidada medalipretendentideks.