Bisletti olümpiastaadion on näinud maailmarekordeid talvel ja suvel

Bisletti olümpiastaadion. Foto: Kalle Voolaid

Kiiruisutamist on talisporti kummardavas Norras ammusest ajast väärtustatud. Fjordide maal on ikka leidunud tugevaid uisutajaid ja osatud korraldada hea atmosfääriga võistlusi, lisaks on seal alati olnud tasemel uisustaadione.

Tuntuim neist viimastest on kahtlemata Oslos asuv Bislett. 1922. aastal avatud staadion nägi kiiruisutamise MM-võistlusi esimest korda juba kolm aastat hiljem, võistluspaiga hiilgeajad saabusid aga pärast 1940. aastat, kui valmis arhitekt Frode Rinnani kavandatud funktsionalistlik ümberehitus. Järgnevate aastate jooksul kujunes Bislettist omamoodi kiiruisutajate pühamu, kus sportlased võisid nautida kvaliteetset jääd ning rahva toetust tribüünidel, pakkudes vastutasuks rohkesti rekordeid.

Kiiruisutamise MM-võistlusi on Bislettil nähtud 13 korral ning EM-võistlusi kümnel korral, ent jääraja tõeline tähetund saabus 1952. aastal, mil Norra pealinn Oslo võõrustas taliolümpiamänge ja 29 000 inimest mahutanud Bislettist sai spordipeo peaareen. Seal viidi läbi mängude ava- ja lõputseremoonia ning kiiruisutamise ja iluuisutamise võistlused, kus kirjutati ajalukku mõnigi meeldejääv lehekülg.