Helsingi olümpiastaadion, meile kõige lähemal asuv olümpiamängude peaareen

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Olümpiastaadion on Helsingis näinud korduvalt rahvusvahelisi suurvõistlusi ja leidnud püsiva koha soomlaste südames.
Olümpiastaadion on Helsingis näinud korduvalt rahvusvahelisi suurvõistlusi ja leidnud püsiva koha soomlaste südames. Foto: Reuters / Scanpix

Soomlased on spordis ikka ägedad olnud. Maailma tugevamate spordiriikide esiritta marssisid nad juba kahe ilmasõja vahelisel perioodil, kusjuures mõneks ajaks kerkiti siis kohe tõelisse tippu – oma uskumatu tõusu tähthetkeks kujunenud 1924. aasta Pariisi olümpial saavutati riikide üldises medalitabelis USA järel koguni teine koht!

Lisaks kopsakale medalisaagile hakati õige pea unistama võimalusest tuua olümpiamängud külla Soome lahe põhjakaldale. Ettevalmistusi selleks võeti lausa nii tõsiselt, et arhitektide Yrjö Lindegreni ja Toivo Jäntti kavanditele tuginev tulevane suurstaadion valmis Helsingis juba 1938. aastal, lootuses lähiajal saabuvale mängude korraldusõigusele.

Korraks näis, et poliitilised tõmbetuuled annavadki soomlastele nende šansi. Kaug-Idas süveneva Hiina-Jaapani sõja tõttu oli Jaapani pealinn Tokyo sunnitud loobuma 1940. aasta suveolümpia korraldamisest ja nüüd usaldatigi mängud Helsingile. Soomes – ja nõndasamuti tegelikult lõunanaabrite juures Eestis – võeti uudis vastu rõõmsa entusiasmiga, paraku muutus olukord maailmas aina ärevamaks ja spordile ei leidunud seal enam kohta. Tingituna peagi puhkenud II maailmasõjast jäid 1940. aasta mängud lõpuks üldse pidamata, nagu jäid paari järgneva aasta jooksul ära paljud muudki üritused.

Tagasi üles