:format(webp)/nginx/o/2017/05/02/6616895t1hd109.jpg)
/nginx/o/2017/11/07/7289693t1h9c56.jpg)
Riigikogus läbis teise lugemise eelnõu, millega hakatakse olümpiavõitjatele riikliku toetuse maksmisel arvestama elukalliduse muutumist.
Arutelu riigikogus: kas olümpiavõitjad väärivad keskmist palka? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu liikmete Jüri Jaansoni, Hanno Pevkuri, Kalle Pallingu, Meelis Mälbergi, Lauri Luige, Andres Ammase, Monika Haukanõmme, Deniss Boroditši, Yoko Alenderi, Laine Randjärve, Heidy Purga, Arto Aasa, Kalle Laaneti, Remo Holsmeri, Aivar Sõerdi ja Valdo Randpere algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga seotakse olümpiavõitjate riikliku toetuse koefitsient keskmise palgaga.
Toetuse suurus hakkab olema Statistikaameti avaldatud eelmise kalendriaasta kolmanda kvartali keskmine brutokuupalk. Toetuse uus suurus ei või seejuures olla väiksem eelmise aasta toetuse suurusest.
Seletuskirjas märgitakse, et alates spordiseaduse vastuvõtmisest on olümpiavõitja toetuse määr püsinud algsega samal tasemel. Toetuse kehtima hakkamisel oli olümpiavõitja riiklik toetus ligikaudu poolteist korda suurem Eesti keskmisest kuupalgast. Tänaseks on toetuse määr langenud Eesti keskmisest kuutöötasust tunduvalt madalamale.
Juhtivkomisjoni nimel sõna võtnud Laine Randjärv ütles, et emotsioonid, mida olümpiamängud tervikuna ühiskonnale toovad, on nii erakordsed, et kaubelda selle üle, kui palju olümpiavõitjad toetust peaksid saama, on kohatu.
«Eelnõuga on astutud tähtis samm selleks, et kindlustada olümpiasangarite toetuse süsteem pensionipõlves. Oluline muudatus seisneb selles, et tulevikus saab olümpiavõitjate riiklik toetus olema seotud Eesti keskmise palgaga (üks keskmine palk), mis tagab olümpiakulla võitnud sportlastele stabiilse elatustaseme olenemata elukalliduse võimalikust tõusust,» selgitas Randjärv eelnõu sisu.