Mida uut toob 2022. aasta olümpia?

Viljar Voog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sünkroonuisutamine pürib 2022 olümpiakavva.
Sünkroonuisutamine pürib 2022 olümpiakavva. Foto: Lehtikuva / Scanpix

Pyeongchangi OMi valguses on paslik ette vaadata ka järgmistele talimängudele Pekingis, sest juba praegu on üpris kindel üks kavva lisanduv võistlusala – Hiinas peaksid esimest korda olümpiamedalid saama naiskahevõistlejad. Selle ajaloolise sammu juures on suur roll mängida ka Eestil, sest 5.–7. jaanuarini 2018 peetaval Otepää MK-etapil meestele astuvad kontinentaalkarika raames esimest korda võistlustulle ka naised. Otseülekandeid Otepäält vahendavad Eesti Meedia väljaanded.

Ilmselt ei ole naiskahevõistlejate lisandumine ainus Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) aladel tehtav vangerdus. Tõenäoline on, et ära kaob mõni vigursuusaala ja see asendatakse freestyle-suusatamise Big Airi võistlusega, ning arvatavasti minnakse ka murdmaasuusatamise programmi kallale. FISi murdmaajuht Pierre Mignerey andis hiljuti intervjuu, kus kinnitas, et plaan on ära kaotada suusavahetusega sõit ning asendada see traditsioonilise jälitussõiduga. Lisaks on loetud klassikalise suusasprindi päevad – edaspidi võiks võistelda murdmaasuusakrossis, kus traditsioonilisele rajale on lisatud ületamiseks erinevaid takistusi. Võistkondlikud sprindid muudetaks edaspidi aga segateatevõistluseks.

Rahvusvaheline Uisuliit (ISU) alustas tänavu suvel eeltööd, et Pekingis jagataks olümpiamedaleid sünkroonuisutamises. Tõenäosus, et ala võistluskavva võetakse, on suur, sest vastavasisulisse töörühma kaasati ka Hiina olümpiakomitee liige ja kahekordne Salt Lake City mängude kuldmedalist lühirajauisutamises Yang Yang.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles