Antwerpeni olümpiastaadion – tükike olümpiaajalugu ja rohkesti jalgpalli

Austraalia delegatsioon Antwerpeni olümpia ava­tseremoonial. Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

1920. aasta olümpiamängude avatseremoonia Belgias Antwerpeni olümpiastaadionil läks ajalukku rohkem kui ühel põhjusel. Olümpiadebüüdi tegi viie rõngaga olümpialipp, esimest korda nähti sportlasi andmas ausat võistlemist kinnitavat olümpiavannet ning alguse sai avapidustuste käigus rahutuvide lennutamise traditsioon, mida toona tehti I maailmasõjas hukkunud sportlaste mälestamiseks. Sündis ka Eesti spordiajalugu – tõstja ja kergejõustiklase Harald Tammeri tugevatest kätest kantuna sisenes just Antwerpenis esimest korda olümpiaareenile meie sinimustvalge trikoloor.

Avapidustused on täies hoos. Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Mängud viidi vähem kui kaks aastat pärast I maailmasõja lõppu ellu suurte raskustega, sest sõjast tugevasti traumeeritud belglased kinnitasid nende toimumist alles 1919. aasta aprillis, kõigest 16 kuud enne võistluste algust. Olümpiastaadionina otsustati seejuures kasutada Antwerpeni Kieli linnaosas tegutsenud Beerschoti spordiklubi (Beerschot V.A.C.) spordiplatsi. Väljaku ümberehitus kulges arhitektide Fernand de Montigny (1912. aasta olümpiavõitja vehklemises, osales ka koduolümpial Antwerpenis) ja Louis Somersi kavandite järgi, lisaks olevat kohalikke mehi disainimisel abistanud legendaarne šotlane Archibald Leitch, uut tüüpi funktsionalistlike jalkatribüünide traditsiooni looja jalgpalli sünnimaalt.