Kristjan Port: ROK on teinud Venemaa osas väga olulise seisukohamuutuse

Kristjan Port ütleb, et Venemaa seis enne järgmisel nädalal tulevat ROKi otsust, pole kiita Foto: KIRILL KUDRYAVTSEV/AFP/SCANPIX

Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) distsiplinaarkomisjon avaldas motiveeritud otsuse Aleksandr Legkovi dopinguasjas, kus selgitas, miks otsustati vaatamata positiivse dopinguproovi puudumisele mehelt ära võtta Sotši olümpiamängude 50 kilomeetri murdmaasuusatamise kuldmedal. Sporditeadlane ja Eesti Antidopingu nõukogu liige Kristjan Port toob välja, et sellega tegi ROK väga olulise muutuse oma senistes seisukohtades.

ROKi distsiplinaarkomisjon tugines Legkovi ning ka sellele järgnenud venelaste diskvalifitseerimisjuhtudes kahele suurele tõendusmaterjalidekogumile. Esiteks vaadeldi endise Venemaa Antidopinguagentuuri juhi Grigori Rodtšenkovi poolt uurijatele üle antud tõendeid ning ka professor Richard McLareni uurimisraporti andmeid. Mõlema osas oli ROK varasemalt näidanud üles teatavat skeptilisust, aga koos täiendavate uuringutega on need leidnud kinnitust.

«Nad tunnistavad, et Rodtšenkov osutus usaldusväärseks tunnistajaks. Just selle tõttu, et tema enda materjal on võimalikult hästi dokumenteeritud, pluss on need korrelatsioonis teiste leidudega nii ajas kui sündmustes. Asjaolud viitavad, et ta ei ole üritanud petta,» selgitab Port. See tähendab, et isegi kui venelase põhjused sportlaste dopingupattude paljastamiseks olid motiveeritud mõningasest omakasust – praegu on mees turvaliselt USA võimude kaitse all ja kättemaksuhimulistele rahvuskaaslastele kättesaamatu –, pole tema tunnistuse tõesusest mõtet kahelda.

Sama seis on ka McLareni raportiga, mille põhjal jättis Rahvusvaheline kergejõustikuliit IAAF juba Rio de Janeiro olümpiamängudelt kõrvale kõik Venemaa atleedid. Port selgitab: «Enne oli ROK McLareni raporti suhtes erinevatel põhjustel ettevaatlik. Nüüd on nende jaoks kuhjunud nõnda palju andmeid, mille tõttu nad ütlevad, et ka McLareni raport on õige. Väga oluline muudatus nende seisukohas.»

Venemaa ei tunnista süüd

Järgmisel teisipäeval, 5. detsembril, langetab ROKi täitevkomitee otsuse, kas Venemaa sportastel lubatakse osaleda 2018. aasta Pyeongchangi taliolümpiamängudel. Lugedes Legkovi otsust ja seal kasutatud karmi keelt (venelaste vandenõu «nakatas ja laastas olümpiamänge halvimal võimalikul moel»), on keeruline näha, kuidas idanaabrid Lõuna-Koreasse pääseksid.

«Kui kihlvedusid teha, siis olukord ei tule praegu kuidagi venelaste kasuks,» nendib Port. «Seda enam, et riik ise ei proovigi tunnistada, et nad milleski süüdi oleks, vaid ajavad lihtsalt teisi tusaseks.»

Port nõustub, et Venemaa kasutab ROKi otsuse ootuses pigem leebemat keelt ja vastaseid otseselt ei ründa, kuid samas toob ta kaks konkreetset näidet, et palki enda silmas jätkuvalt ei nähta. «(Asepeaminister, Sotši mängude ajal spordiministri ametis olnud Vitali) Mutko ütles just hiljuti, et pigem on tegemist poliitilise tagakiusamisega, kui et neil on põhjust sissepoole vaadata,» räägib Eesti antidopinguekspert.

«Või vaadates, kuidas Legkovi kaitsetiim tegutses kui tähenärijad – üritasid mittekonstruktiivselt näägutada, aga kõik nende argumendid lükati ümber – seegi näitab, et ka kõige ilmsemalt süüdi olles nad ei taha seda tunnistada.» Sealjuures on ka distsiplinaarkomisjoni otsuses selgelt kirjas, et Legkovi kaitsjad ei suutnud ümber lükata ühtegi individuaalset väidetki, rääkimata siis kogu dopingusüüst. Kuigi venelase kullavõidu järel antud dopinguproov oli keelatud ainetest puhas, tõestasid sõltumatud testid proovi kallal, et see oli keelatud korras avatud. See on otsene vihje sellele, et proovi sisu on välja vahetatud.

«Kuna kogu (venelaste) metoodika on suunatud sellele, et tõendid ära kaotada, ei jää uurijatel muud üle, kui kasutada kaudseid tõendeid. Aga kuna neid on nii palju, siis iga (järgnev) vihje ainult joonib süüdimust alla,» rääkis Port. «Legkov võib ju öelda, et tema ei ole dopinguproove avanud, aga see ei tähenda, et ta on süüst vaba. Kaudsed tõendid on piisavalt rasked.

ROKi argumentatsioonis on kenasti ka öeldud, et tegu ei ole mitte kriminaalõigusruumis oleva asjaga, mis peab olema tõendatud väljaspool igasugust kahtlust, vaid siin on lihtsalt tugevam tõestusväärtus kui vastuargumendid. Kellel on rohkem tõendeid oma seisukohta kaitsma, selle õigus kehtib. Antud juhul on palju tõendeid, mis ütlevad, et mäng ei olnud Vene tiimis aus.»