Hullumeelne plaan: Pyeongchangi olümpiahalli võiks muuta pärast mänge külmkapiks

Pyeongchangi olümpiastaadion lõhutakse pärast paraolümpia lõputseremooniat maha. Foto: PAWEL KOPCZYNSKI/REUTERS/Scanpix

Pyeongchangi olümpiamängude korraldajad väidavad, et nad ei kaalunud kordagi tõsiselt välja käidud ideed, nagu võiks pärast võistlust kiiruisutamishalli võtta kasutusse mereandide külmhoonena. Et selline idee aga üldse välja käidi näitab, kui suur probleem on Lõuna-Koreas olümpiarajatistele uue kasutuse leidmisega, kirjutab Inquirer.

Praeguseks on juba teada, et mõned peagi maailma parimaid talisportlasi võõrustavad areenid tehakse pärast paraolümpia lõppu maatasa. 35 000 inimest mahutav olümpiastaadion loodi vaid ava- ning lõputseremooniaid võõrustama ja tavapäraselt 40 000 elanikuga piirkonnas sel rohkem kasutust pole.

Hävitamisele lähevad ka Jeongseonis paiknevad mäesuusarajatised. Olümpiaks võeti mäenõlval maha iidne mets, aga kohe pärast suurvõistluse lõppu lähevad maasse uued istikud, et aastakümnete pärast seal olümpiast jälgegi maas ei oleks. Sealjuures läheb metsa taastamine maksma kuni 80 miljonit eurot.

Ülejäänud võistluspaikade saatus on aja suurema küsimärgi all. Lisaks eelmainitud külmhoonele matsid korraldajad maha ka kohalike ärimeeste pakkumise muuta areen totalisaatoriks, kus hobuste võiduajamise asemel saaks panustada inimeste mõõduvõttudele.

10 000 inimest mahutav olümpia jäähokikeskus pidi endale saama püsiva rentniku kohaliku hokiklubi näol, aga seegi plaan kukkus läbi.

Murekohtadeks on veel kelgurajad, suusahüppemäed ning murdmaa- ja laskesuusatamise võistluspaigad, sest need talialad ei ole Koreas lihtsalt populaarsed.

Dangwoni omavalitsus on välja arvestanud, et hüppemägede, kelguraja, hoki- ja kiiruisuhalli korrashoiule kulub edasipidi iga-aastaselt üle 4,5 miljoni euro, mida nemad ootavad riiklikust eelarvest. Vastasel juhul lähevad sinna kohale buldooserid.

Olümpiamängude korraldamine Pyeongchangis läheb maksma kokku 11 miljardit eurot.