Ghana skeletonimees ja Nigeeria bobinaised - Aafrika vallutab taliolümpiat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ghana skeletonisõitja Akwasi Frimpong möönab, et Pyeongchangis ta kõrgete kohtade nimel ei võistle, aga 2022. aasta Pekingi olümpial loodab ta esimese aafriklasena taliolümpiamängudelt medali võita.
Ghana skeletonisõitja Akwasi Frimpong möönab, et Pyeongchangis ta kõrgete kohtade nimel ei võistle, aga 2022. aasta Pekingi olümpial loodab ta esimese aafriklasena taliolümpiamängudelt medali võita. Foto: facebook.com/akwasifrimpongfanpage

2014. aasta Sotši olümpiamängudel hindasid Togo suusaametnikud oma erakordsust veidi üle. Broneerida endale pressikonverentsi tarbeks terveks tunniks 120 külalist mahutav saal, istuda laua taha ja teatada, et sõnumit neil ei ole, aga küsimustele ollakse nõus vastama, pani kohale saabunud kümmekond ajakirjanikku varjamatult muigama.

Eriti arvestades, et Togo suusatajaid kohal polnud, ainult ametnikud. Paar küsimust viisakusest esitati, aga kümne minutiga oli jutt läbi. Huvi polnud suur lihtsal põhjusel – Aafrika suusatajad polnud siis ega ole praegugi midagi erakorralist.

1984. aasta Sarajevos mäesuusatamises esimese mustanahalise aafriklasena taliolümpiamängudel võistelnud senegallane Lamine Gueye suusatas tee sisse ning tema järel hakkasid teisedki tasapisi olümpiale jõudma. Kuulsaim neist Keenia suusamees Philip Boit, kelle tõttu viibis 1998. aasta Nagano olümpial meeste 10 km klassikasõidu autasustamistseremoonia.

Tagasi üles