Hanna Eliise Kase olümpiaessee: võit iga hinna eest?

Foto: SCANPIX

Sport on midagi, mida inimesed ei tee lihtsalt ajaviiteks. Tavaliselt tahetakse treeningu kaudu midagi saavutada, olgu selleks siis kuldmedal, peegelpilt, millega rahul ollakse, või lihtsalt hea enesetunne.

Spordialasid on väga palju. Kõik neist ei ole isegi füüsilised, näiteks male. Paljud inimesed tahaksid sõna «sport» kuuldes minema kõndida. Ilmselt seostatakse seda millegi väsitavaga ja kõik spordiga seonduv on neile lihtsalt vastumeelne. Väsimus, higi, palavus ja valusad lihased ei kõla just eriti hästi, aga see ei pea nii olema. Sporti tuleks võtta pigem kui enesearendamist, mitte surnuks pingutamist. See peaks olema igale inimesele individuaalne: nii koormus, kestvus kui ka vahendid, sest igal inimesel on oma tase ja tahetakse saavutada erinevaid tulemusi.

Olümpia on eksisteerinud juba väga ammusest ajast. See andis võimaluse enda oskusi näidata ja ennast ületada. See on sportlastele väga oluline olnud. Ka võitmine on väga tähtis ja sageli kasutatakse võidu nimel ebaausaid võtteid. Aga kas ebaaus võit on seda ikka väärt? Mis üldse on võit? Mõnele piisaks oma vanuserühma parimast tulemusest, aga mõni tahab saavutada maailmarekordit.

Ütlus «kõige tähtsam on osavõtt» vastab tõele, sest kui üha rohkem osaleda, siis võib väga kaugele jõuda ja kogemuste saamine on alati võitmine. Spordis tuleks arvestada ka  enesetunde ja kogemuste, mitte ainult medalite ja karikatega.

Esseekonkurss «Võit iga hinna eest?»

- Toimub veebruaris Pyeongchangis toimuvate taliolümpiamängude väärikaks tähistamiseks.

- Konkursitööde, esseede pikkus kuni 5500 tähemärki (koos tühikutega), esitamine on praeguseks lõppenud.

- Võistlustöid hindab žürii, mida juhib Priit Pullerits ja kuhu kuuluvad veel Aivar Reinap, Ott Järvela, Neeme Korv ja Aarne Seppel. Võitjad kuulutatakse välja vahetult enne olümpiat.

- Postimehel on õigus avaldada saadetud tööd veebis ja paberlehes.

- Peaauhind on 300-eurone Coopi kinkekaart, žürii võib välja anda ka lisaauhindu.