Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/07/19/13928532t1h7c1d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/21/7502849t1h2595.jpg)
Lõppenud nädal oli Eesti sportlastel viimane võimalus sportlikult olümpiakohti juurde teenida. Kuigi lõplik tõde selgub täna keskpäeval, siis ilmselt ei suudetud lõpuspurdiga Eestile olümpiakohti juurde tuua. See tähendab, et vähemalt enne olümpiakohtade ümberjagamist on Eesti koondis 18-liikmeline.
Täna kell 15 avaldatakse lõplik FIS-punktide tabel, mille põhjal riikidele olümpiakohti jagatakse. Optimismiks põhjust pole, seega tuleb pilgud seada 25. jaanuarile, mil riigid kinnitavad, kas kasutavad teenitud olümpiakohad ära või mitte.
Kui Eestile ümberjagamisel ühtegi kohta juurde ei tule, sõidetaksegi olümpiale 18-liikmelises koosseisus. Viimati oli delegatsioon olümpial sedavõrd väike 2002. aastal, kui eestlasi oli stardis 17. Viimasel kolmel olümpial on Eesti olnud esindatud 26 (2006), 30 (2010) ja 25 (2014) sportlasega.
Küll aga on pigem tõenäoline, et vähemalt mõni koht ümberjagamiselt saadakse. Järgnevalt annamegi ülevaate, mis seisus erinevad alad enne olümpiakohtade jagamise lukkuminemist on.
Mäesuusatamine
Olümpiale sõidab kindlasti üks mees- ja üks naissportlane. Kuna olümpiakoha teenib sportlane, kellel on ette näidata parim FIS-punkt, selgubki tõde täna kella 15 paiku. Viimase edetabeli järgi oli meestest soosik olümpiakohale 17-aastane Tormis Laine, kes edestas slaalomi edetabelis samuti olümpiakohta ihkavaid Juhan ja Tõnis Luike.
Naiste arvestuses konkureerivad olümpiakohale Lise Anette Vaher ja Anna Lotta Jõgeva, kelle FIS-punktide arvestus on samuti väga tasavägine.
Laskesuusatamine
Olümpiale sõidab üks naissportlane ning viis meessportlast. Kui naistest on tõenäoliselt olümpiale sõitmas Johanna Talihärm, siis meestest on koht kindel Kauri Kõivul, Roland Lessingul, Rene Zahknal ja Kalev Ermitsal. Viies koht on lahtine ning see läheb kas Johan Talihärmale või Martin Remmelgale. Kuue sportlasega on vähemalt praeguse seisuga laskesuusakoondis olümpial Eesti esinduslikem.
Murdmaasuusatamine
Kindlasti näeme olümpial kahte nais- ning kolme meessuusatajat. Naistest on olümpiale sõitmas Anette Veerpalu ja Tatjana Mannima. Tõsi, Mannima jättis nädalavahetusel Planica MK-etapil starti tulemata, sest teda segas käevigastus. Sama vigastus kimbutas teda ka Eesti meistrivõistlustel, kuid siis sai Mannima valuvaigistite toel siiski võistelda.
Meestest on olümpiale sõitmas Karel Tammjärve, Marko Kilp ja Raido Ränkel. Nädalavahetusel ei suudetud FISi edetabeli põhjal Eestile lisakohta tuua, kuid jätkuvalt elab lootus, et lisakoht või -kohad saadakse ümberjagamisel.
Ajalugu on näidanud, et ümberjagamisel tekib juurde umbes 50 kohta. Kui nii lähebki, peaks Eesti juurde saama vähemalt kaks kohta. Üks neist hüpoteetilisest kohtadest kuulub ilmselt Andreas Veerpalule, kes võitis Eesti meistrivõistlustel kaks kuldmedalit.
/nginx/o/2018/01/14/7484417t1h83b6.jpg)
Kahevõistlus
Kahevõistluse viimases FISi edetabelis oli Eesti joone all viies. Nädalavahetuse tulemused kindlasti seda seisu ei parandanud. Ehk lootus meekonnana võistelda on kustunud, kuid kahele kindlale kohale võib hea õnne korral ümberjagamisel üks koht veel tulla. Eesti kahevõistluse ja suusahüpete juht Rauno Loit esitas vastavalt statuudile alakomiteele ettepaneku, et kaks kindlat olümpiakohta kuuluksid Kristjan Ilvesele ja Karl-August Tiirmaale.
Suusahüpped
Suusahüpetes on Eestil praegu vaid üks koht, kuid viimase FISi edetabeli põhjal oli Eesti teisele kohale äärmiselt lähedal ehk teisena joone all. See annab lootust, et kui mõni riik olümpiakohast loobub, saab selle Eesti. Seda peab lootma eelkõige Martti Nõmme, sest praegune ainus olümpiakoht kuulub 18-aastasele Artti Aigrole, ning seda kahe suvise MK-etapi punkti põhjal.
Kiiruisutamine
Üle 50 aasta on Eestil kiiruisutamises sportlane välja panna, sedapuhku suisa kaks – Marten Liiv ja Saskia Alusalu. Tõsi, rahvusvaheline uisuliit on kvootide järgi olümpiale jaganud 257 kohta, kuid olümpiale pääseb 180 sportlast. See tähendab, et kuidagi tuleb 77 kohast lahti saada. Kuna aga paljud sportlased osalevad mitmel alal, muutub automaatselt mitu kvooti üheks sportlaseks. Ehk tõenäoliselt see kuidagi Eesti olümpiakohti ei mõjuta.