Saada vihje

Chamonix 1924. Esimestel taliolümpiamängudel lehvis ka Eesti lipp

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Suurbritannia sportlased avarongkäigul.
Suurbritannia sportlased avarongkäigul. Foto: SCANPIX

1921. aastal otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee, et koos 1924. aasta Pariisi olümpiaga saab Prantsusmaal teoks esimene rahvusvaheline talispordinädal. See oli ajalooline samm, mis andis seni eeskätt Põhjala mängumaaks olnud talispordile lõpuks võimaluse end spordimaailma silme ees laiemalt eksponeerida.

Talispordinädal korraldati Mont Blanci jalamil asuvas Chamonix’ kuurortlinnas ja kuigi see oli esialgu mõeldud pelgalt Pariisi mängude ühe osana, osutus ettevõtmine niivõrd kompaktseks, erilaadseks ja muljetavaldavaks, et andis olümpiajuhtidele julgust edasi minna juba iseseisvate talviste olümpiamängudega. Tagantjärele, 1926. aastal, tegigi Rahvusvaheline Olümpiakomitee otsuse anda I taliolümpia austusväärne nimetus just sellelesamale Chamonix’ talispordinädalale.

Kahtlemata soodustas seda asjaolu, et prantslased tulid Chamonix’s kenasti toime. Mõnusa atmosfääri teket võimaldas muuhulgas hea raudteeühendus, tagades võistlustele omajagu publikut ja korraldajatele niiviisi tõhusat majanduslikku tuge. Tuhanded võistluspäevadeks kohale saabunud pealtvaatajad tõid lõpuks piletitulu, mis moodustas kuuendiku kogu ürituse 600 000 frangi suurusest eelarvest.

Chamonix avatseremoonia 1924.
Chamonix avatseremoonia 1924. Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Osalema oodati kõiki olulisi spordiriike, välja arvatud endiselt I maailmasõja tõttu olümpiakeelu all olnud Saksamaa. Teiste hulgas plaanis maailma talispordi suurte jõudude kõrval talvist debüüti väike Eesti, kus sport neil aegadel tublisti populaarsust kogus. Olles selleks ajaks saavutanud esimest rahvusvahelist edu suvealadel, sooviti nüüd oma võimekust proovile panna talvisteski tingimustes. Suurema konkurentsi puudusel anti aga üles vaid üks nimi, toonane Eesti parim kiiruisutaja Christfried Burmeister, kelle korraldajad ka võistlejaks akrediteerisid.

Tagasi üles