Vene vilepuhuja Rodtšenkov paljastas dopingukokteili, mis teeb hõbemedalistist kullavõitja

Moskva dopingulabori endine juht Grigori Rodtšenkov. Foto: Repro

Venemaal on riiklikult rahastatud dopingusüsteem – endine Moskva antidopingulabori juht Grigori Rodtšenkov tuli sellise süüdistusega välja 2016. aastal ning nõnda sai alguse skandaal, millesarnast pole maailma spordis varem nähtud. Paljastuse järellainetus ei ole lõppenud praeguseni, sest Pyeongchangi taliolümpiamängudel Venemaa koondist ei näe ja kõik idanaabrid tulevad starti olümpialipu all

«Pärast esimest emotsiooni unustatakse need kõik – hümn, lipp, võistlusvorm. Kõik on korras,» usub Rodtšenkov, et sportlaste olümpialipu alla sundimine pole venelastele mingi karistus. «Vene hing sellest ei kannata.»

Rodtšenkov elab praegu USA-s salastatud asukohas. Mehe advokaat Jim Walden on veendunud, et Ameerika Ühendriikides töötavad Vene salaagendid, kelle ülesanne on vilepuhuja üles leida ning hukata. Seetõttu pidid Deutchlandfunki spordiajakirjanikud tegema mehega intervjuu advokaadi tööruumides ja üle telefonisilla.

Rodtšenkovi algatatud skandaal on andnud tema kodumaa spordile ühe ränga hoobi teise järel – esmalt näitas venelastele in corpore ust rahvusvaheline kergejõustikuliit IAAF ning seejärel jäid paljud idanaabrid eemale ka Rio olümpiamängudest. Venemaa spordi- ja riigijuhid on suure dopinguprogrammi olemasolu eitanud ning väitnud, et kui ka keelatud ainete või proovidega manipuleerimine on toimunud, on kõiges süüdi olnud Rodtšenkov isiklikult.

Endine Moskva antidopingulabori boss jääb aga praegugi oma sõnade juurde – Venemaal on keelatud aineid massiliselt kasutatud juba aastast 1980, mil Moskva mängude tarbeks loodi tuttuus ja tipptasemel labor.

«Dopinguprogrammi ei saa alustada ilma antidopingulaborita. See on iga sellise skeemi kuldne reegel. Kui alustasin 1985. aastal Moskva laboris tööd, oli süsteem juba juurutatud,» vandus venelane.

Rodtšenkovi sõnul on sel sajandil Venemaa dopinguprogramm keskendunud vastutegevustele – juba enne seda, kui Rahvusvaheline Antidopinguagentuur WADA mõne uue testimisprotseduuri juurutas, olid venelased selle petmiseks valmis. Ja on mõeldamatu, et laborijuht oleks üksinda selleks võimeline olnud.

«On väga oluline, et see ei olnud minu initsiatiiv vaid meeskonnatöö – spordiministeeriumis paika pandud struktuuri põhjal tehtud tasustatud töö. Nad ostsid meile kõige värskema varustuse, parima tehnika, automatiseeritud arvutid. Meile anti raha teadustöödeks ja muudeks uurimusteks. Me olime alati ühe sammu võrra ees,» selgitas Rodtšenkov.

Üks konkreetne näide tema poolt valmistatud ravimikuurist puudutab 2008 Pekingi ja 2012 Londoni suveolümpiate eelseid dopinguprogramme. «Ühel päeval pool tabletti Oralturinabooli, järgmisel pool tabletti metanolooni, järgmisel pool tabletti oksandrolooni,» loetles Rodtšenkov keelatud aineid.

Tegu pole mingite imerohtudega, mis teevad tavasportlastest alistamatud tippatleedid. «Kui panna buldooserisse raketikütust, jääb ta ikkagi buldooseriks,» tõdes venelane. «Minu kokteil ei aita sul kergejõustikusprindis finaali jõuda ja seal medalit võitja. Mitte minu oma. Selleks on vaja ettevalmistusi ja treeninguid.

Aga kui sa oled 100 meetri sprindis viimasel kahel-kolmel meetril, kui loetakse sajandik- või tuhandiksekundeid – seal tuleb minu kokteil mängu. Selle abiga saab hõbemedalist kuld.»

Positiivse proovi mahavaikimisest sai puhta proovi tekitamine

Venemaa dopinguprogrammi olemus muutus 2014. aasta Sotši talimängude eel. Pärast Vancouveri olümpia kasinat medalisaaki – vaid kolm kulda – pidid kodune võistlus saama venelaste pidupäevaks. Asespordiminister Juri Nagornõh pani Rodtšenkoviga vesteldes paika plaani 15 kuldmedaliks.

«Me räägime siin riiklikust süsteemist, sest tippsportlased olid riigi tasemel kaitstud diskvalifitseerimisest. See tähendab, et nad olid Venemaa siseselt dopingukontrollidele immuunsed. Nad päästeti alati,» selgitas Rodtšenkov varem kehtinud süsteemi, kus positiivsed proovid lihtsalt maha vaikiti. Sotši olümpialabor oli aga kõrgendatud välisekspertide tähelepanu all. See tähendab, et positiivseid proove ei saanud enam niisama kaotada, vaid tuli hoolitseda, et neid üldse ei tuvastataks.

Järgnev skeem on ajakirjandusest viimaste aastate jooksul juba korduvalt läbi käinud – sportlastelt võetud proovid laostati Sotši mängudeks püsti pandud laborisse, kust FSB agendid need ööpimeduses läbi seina uuristatud augu välja viisid, proovi sisu välja vahetasid ning siis juba «puhastena» tagasi panid. Tagantjärele toimunud uuringutes on proovipudelitelt leitud manipuleerimise järgi ja seetõttu kasvab üha diskvalifitseeritud Venemaa sportlaste arv – algselt võidetud ja peaaegu ministeeriumi seatud normini küündinud 13 kuldmedalist on praeguseks venelastele alles jäänud üheksa.

«Mis puudutab Sotšit, siis kõige korrumpeerunumad alaliidud olid murdmaasuusatamine, laskesuusatamine, skeleton, bobisõit, kelgutamine ja eriti naiste jäähoki,» meenutas Rodtšenkov.

Putin teadis kõigest

Rahvusvaheliste uurimiste tulemustes on jõudnud järelduseni, et Venemaa spordijuhtidel nagu Nagornõh ja toonane spordiminister Vitali Mutko peavad juhtunu pärast vastutama. Ometi pole keegi julgenud vankumatult välja öelda, et Venemaal oli riiklikul tasandil toetatud dopinguprogramm. Tunnistajakaitseprogrammi raames USA-s redutav Rodtšenkov rõhutab samas, et ei saa olla mingit kahtlust – vandenõu ulatus riigi president Vladimir Putinini välja.

«Muidugi tulid käsud kõige kõrgemast tipust, presidendilt, sest ainult president saaks FSB-d nõnda konkreetseks ülesandeks rakendada,» kommenteeris venelane Sotši mängudel toimunule tagasi mõeldes. «Ta teadis kõike! Sest käsuahel oli väga lihtne – mina allusin Nagornõhile, tema Mutkole, Mutko Putinile. Ja Putin tahtis kõigest teada. Putini suhtumine oli: ära varja oma probleeme, räägi nendest, räägi ähvardustest ja me teeme kõik, et need lahendada.»

Rodtšenkovi sõnul pole pärast tema avaldusi järgnenud ühtegi teist nimekat vilepuhujat väga lihtsal põhjusel: Venemaal hoolitsetakse ka mustade sportlaste eest hästi. Isegi kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee saadab kirja diskvalifitseerimise kohta ja nõuab tagasi võidetud medali, siis kohalikele on sportlane jätkuvalt sangar. «Sulle jäävad alles su auto, su korter. Elu on hea. Ja venelased teevad sulle uue samasuguse medali, mida sa saad oma kodus hoida. Midagi ei muutu. Venemaa on jätkuvalt dopinguriik. Ei mingit muutust,» kõlas Rodtšenkovi hävitav hinnang.