/nginx/o/2017/01/06/6231287t1h8223.jpg)
/nginx/o/2018/02/05/7546171t1he286.jpg)
Venemaa suusaliidu president Jelena Välbe kinnitas, et ROKi otsus jätta 15 Venemaa sportlast-treenerit Pyeongchangi olümpiamängudest eemale, ehkki CAS mõistis nad õigeks, ei tulnud üllatusena.
Välbe: ROKi otsus oli etteaimatav, kuid sõda alles algas (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kahjuks oli seda igati oodata. Aga nagu olen juba öelnud, on see alles sõja algus. Kasutame kõikvõimalikke vahendeid, et omade õigus jalule seada,» lausus Välbe portaalile R-Sport.
Sama kinnitas Venemaa kelgutamisliidu peatreener, seitsmetel mängudel osalenud ja kokku kolm hõbemedalit võitnud Albert Demtšenko, kes jäeti samuti mängudest eemale. Demtšenko sõnul sõidab ta igal juhul Lõuna-Koreasse ja jääb seal apellatsiooni vastust ootama. «Selline asjade käik oli etteaimatav. Meil on aga juba valmis dokumendid, mida kasutada kohtulahingus,» vahendab R-Sport Demtšenko sõnu.
«Tahtsime normaalsed olümpiamänge, aga ROK pani meid sellisesse olukorda, et peame kohtu kaudu õigust taga ajama. Mina ja Tatjana Ivanova läheme nüüd Lõuna-Koreasse, et aklimatiseeruda ja otsust oodata,» avaldas Demtšenko lootust, et tema hoolealune saab siiski veel Pyeongchangis võistelda.
Sotši mängudel koos Demtšenko, Aleksandr Denisevi ja Vladislav Antonoviga segateatevõistluses hõbemedali võitnud Antonova sai uudisest teada vahetult enne väljalendu. «Ema kirjutas, et mulle ei antud kutset. Ei teagi, mida sellest arvata või täpsemalt teha. Viimase kahe kuu jooksul on juhtunud liiga palju,» tõdes Ivanova portaalile RIA Novosti.
«Muidugi võitleme edasi ja otsime õigust kõrgematest kohtuastmetest. Praegu on vaja Koreas aklimatiseeruda, et olla võistlusvalmis, kui luba siiski antakse. Meid grillitakse ja grillitakse juba kaks kuud, aga mitte midagi konkreetset ei öelda. See olukord ei tekita enam mingit närvipinget, vaid on juba muutunud harjumuspäraseks. Elamegi sellises režiimis. Vähemalt ei ole meil enam CASile vaja midagi tõestada, saavutasime oma eesmärgi – oleme puhtad. Vähemalt nemad kuulasid meid...» ohkas Ivanova.