Lõppvõistlusele pääses ainsa eestlasena Martti Nõmme, kes hüppas kvalifikatsioonis 87 meetrit ja sai 48. koha.
«Halba hüpet on keeruline kommenteerida. Mis siin maailma tippudest rääkida – isegi enda parimatest hüpetest jäin valgusaastate kaugusele. Ei saanud korralikult pihta proovi- ega võistlushüppel. Särts jäi sisse. Polnud lihtsalt minu päev,» sõnas ta, arvates, et tehtust edasi pääsemiseks ei piisa.
Ent selgus, et äärmiselt õhuke konkurents – edestada tuli vaid seitset rivaali – mängis Nõmmele siiski kaardid kätte. Ta selja taha jäi üheksa kolleegi, kaks neist võistkonnakaaslased. 18-aastane Artti Aigro ja 17-aastane Kevin Maltsev suutsid paremad olla vaid Türgi suusahüppajast.
«Marttil vedas, et sellise hüppega edasi pääses. Kohta 20 seas pole mõtet temalt loota, 40 hulka võib ta aga tulla,» lahkas endine Eesti esinumber Kaarel Nurmsalu.
«Artti ja Kevin jooksid lati alt läbi. Oli näha, et nad olid olümpiapinge tõttu uimased. Treeneri ülesanne on sportlased vaimselt tugevaks teha. Ent nad on alles teismelised – peamine, et nad olümpiat naudiks.»
«Hommikune viimane treeninghüpe andis juba lootust,» kõneles Aigro koguni kuuenda koha toonud – tõsi, lõviosa ässasid puudus sellest voorust – õhulennust. «Aga vajalikul hetkel ei olnud ikka see, mis vaja.»
Noor mägikotkas tunnistas, et olümpiadebüüt pani pinged peale. «Juba all riietusruumis tuli närv sisse. Tasapisi kasvas järjest suuremaks. Aga poomilt ära tõugates ei mõelnud enam muule kui enda tegemistele. Sain edasiseks õppetunni,» kirjeldas Aigro.
Suurelt mäelt loodetakse enamat
Maltsevit kiusasid muud mured. «Haigus on kallal. Palavikku küll pole, aga tugev nohu ja kurguvalu mõjutasid kindlasti tulemust. Proovivoorus sain hakkama (selle tulemuste põhjal pääsenuks tema eestlastest ainsana edasi – toim), aga võistlushüpe oli halb,» lahkas meie trio pesamuna. «Läksin panema. Üritasin teha paremini kui treeningul, kuigi tegelikult tean, et paremad hüpped sünnivad just seal ja 99 protsenti taolistest panemistest edu ei too.»