Eesti olümpiasportlasi kaitseb laastava viiruse eest vanaemalt saadud õpetus

Sportlased võivad praegu südamerahus olümpiamänge nautida, laastavat noroviirust on seni suudetud vältida. Pildil poseerivad kiiruisutaja Saskia Alusalu, füsioterapeut Kaire Leibak ning laskesuusataja Johanna Talihärm. Foto: Tairo Lutter. Foto: Tairo Lutter

«Vanaema kasvatusest on kasu olnud. Kui tuppa tuled, siis enne ei ütle ühtegi sõnagi – esimene tee on ikkagi WCsse käsi pesema,» ütles pühapäeval võistlustulle astuv Karel Tammjärv. Samamoodi nagu Tammjärv, käituvad ka teised Eesti olümpiakoondise liikmed. Põhjuseks paar päeva enne avatseremooniat olümpialinnas puhkenud noroviiruse paanika. 

Paanikaks on ka põhjust. Oksendamist ja kõhulahtistust tekitav noroviirus levib kiiresti ja lihtsalt. Piisab vaid käega ukselingist kinni võtta ja sama käega nina pühkida. Kui veel 6. veebruaril oli olümpiamängude piirkonnas 32 haigestunud, siis eilsega lisandus veel 54 juhtumit, mis tõstis haigestunute arvu juba 86 peale. Seni on haigestunud vaid olümpiamängude korraldamisega seotud inimesed.

Korraldajatele tekitab aga muret asjaolu, et viirusesse nakatunuid on juba rohkem kui ühest piirkonnast. Neist kolm töötasid meediakülas toitlustajatena. Olümpiamängude piirkonnast oli eilse seisuga karantiini viidud kokku 1200 inimest, kellel kahtlustatakse viirusnakkust. Enamik neist on turvamehed, kelle asemele toodi olümpiarajatisi valvama 900 ajateenijat. Täpse diagnoosi saavad arstid karantiinis olevatele inimestele panna pärast testitulemuste selgumist, tulemuste saamiseks kulub aga ööpäev.