Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/04/13/5258857t1he57e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/07/7552967t1h57ce.jpg)
- Viirushaiguse kartuses on karantiinis on 1200 inimest
- Seni on haigeks jäänud olümpiaametnikud, mitte sportlased
«Vanaema kasvatusest on kasu olnud. Kui tuppa tuled, siis enne ei ütle ühtegi sõnagi – esimene tee on ikkagi WCsse käsi pesema,» ütles pühapäeval võistlustulle astuv Karel Tammjärv. Samamoodi nagu Tammjärv, käituvad ka teised Eesti olümpiakoondise liikmed. Põhjuseks paar päeva enne avatseremooniat olümpialinnas puhkenud noroviiruse paanika.
Paanikaks on ka põhjust. Oksendamist ja kõhulahtistust tekitav noroviirus levib kiiresti ja lihtsalt. Piisab vaid, kui ukselinki katsuda ja sama käega nina pühkida. Kui veel 6. veebruaril oli olümpiamängude piirkonnas 32 haigestunut, siis eilsega lisandus veel 54 juhtumit, mis tõstis haigestunute arvu juba 86 peale. Seni on haigus tabanud vaid olümpiamängude korraldamisega seotud inimesi.
Korraldajatele tekitab aga muret asjaolu, et viirusesse nakatunuid on juba rohkem kui ühest piirkonnast. Neist kolm töötasid meediakülas toitlustajatena. Olümpiamängude piirkonnast oli eilse seisuga karantiini viidud kokku 1200 inimest, kellel kahtlustatakse viirusnakkust. Enamik neist on turvamehed, kelle asemele toodi olümpiarajatisi valvama 900 ajateenijat. Täpse diagnoosi saavad arstid karantiinis olevatele inimestele panna pärast testitulemuste selgumist, tulemuste saamiseks kulub aga ööpäev.
«Viirushaigusi on ka varem olümpiamängudel nähtud, aga massiline noroviiruse puhang nii suure haigestumiste hulgaga... Väikese olümpiaküla kohta on see protsentuaalselt päris muljet avaldav,» ütles kuuendat korda taliolümpiamängudel Eesti koondise arstina töötava Mihkel Mardna.
Kergelt monkilik on see asi, sest igal võimalusel tuleb käsi pesta.
Olümpiamängude korraldajad pingutavad aga kõigest väest, et viiruse levikut peatada. Näiteks hakati alates eilsest pressikeskuses pakkuma tasuta pudelivett. Kõrgendatud tähelepanu all on ka olümpiamängudel publikule toitlustusteenust pakkuvad asutused.
«Kergelt monkilik on see asi, sest igal võimalusel tuleb käsi pesta. Tol päeval, kui uudis viirusest välja tuli, hakati söögihallis puhastusspreiga ringi käima: «Kuule, sulle oleks ikka veel vaja!»» kirjeldas Tammjärv olukorda olümpiakülas. Eile võis desinfitseerimisvahendiga vabatahtlikke näha ka meediakeskuse sööklas.
/nginx/o/2018/02/07/7554449t1hcbcb.jpg)
Mardna sõnul ei ole ta varasematel olümpiatel nii suure probleemiga kokku puutunud. «Olümpiamängud on suur rahvaste kogunemine ja kõik võib alguse saada vähesest. Me ei tea, kust noroviirus pärit on – kas Koreast või tõid selle külalised Euroopast või mujalt maailmast,» ütles Mardna.
Olukorda ei muuda paremaks ka tõsiasi, et just jaanuar-veebruar on Koreas noroviiruse kõrghetk. «Kõige tähtsam on, et ükski sportlane pole haigestunud. Nad on tulnud Koreasse, et realiseerida mitme aasta töö. Meie ülesanne on teha kõik, et aidata neil haigestumist vältida,» ütles eilsel pressikonverentsil Korea haiguste kontrolli- ja ennetamiskeskuse direktor Kim Hyunjun.
Kui keegi peaks Eesti olümpiadelegatsioonist haigestuma, on koondise arsti Mardna sõnul plaan olemas. Nimelt on Eesti delegatsioonil Gangneungi olümpiakülas, kus peatuvad eelkõige jääalade sportlased, varuks üks tuba. «Olümpiamängudel võistlevad sportlased peavad silmas pidama, et tippvormi jõudes võib nende immuunsüsteem olla pisut nõrgemas seisus ja viirusinfektsioonidele vastuvõtlikum. Kui keegi peaks meist nakatuma, siis meil on meil selline isolatsioonivariant olemas,» selgitas Mardna.
Et viirusesse nakatumise oht võimalikult väike oleks, tuleb sportlastel järgida eriti täpselt elementaarseid hügieeninõudeid. Mardna on need vanaemalikud kasvatussõnad edastanud ka sportlastele.
«Proovin võimalikult palju käsi pesta. Sooja vee all ja kaua. Meile on öeldud, et see on tõsine asi,» rääkis murdmaasuusataja Andreas Veerpalu. Tema õde Anette Veerpalu lisas: «Mina ei taha seda viirust endale külge saada. Põhiline on ikka käsi pesta ja ettevaatlik olla.»
Team Haanja peatreener Antti Saarepuu sõnas lisaks hoolealuste öeldule, et võimalusel üritatakse massides liikumist vältida. Küll aga rõhutas ta, et üle ei tasu mõelda. «Pigem tuleb meil keskenduda sellele, kuidas end tugeva tuule eest korralikult kaitsta. Liigne muretsemine mõjuks sportlastele negatiivselt ning tekitaks tarbetut stressi.»