/nginx/o/2024/10/18/16427066t1haef3.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/12/7573521t1h1c03.jpg)
Esimesed Teise maailmasõja järgsed talimängud toimusid Sankt Moritzis suuresti tänu sellele, et Šveits oli neutraalne riik. Sõja valla päästnud Saksamaa ja Jaapan jäeti aga osavõtukutseta. Mõistagi polnud enam osalejate nimekirjas ka Eestit.
Olümpia, kuhu USAst saabus kaks hokikoondist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõjajärgne aeg vajutas kogu olümpiale oma pitseri. Nii korraldajatel kui ka sportlastel oli paljust puudus, näiteks norralased laenutasid endale suusad USA koondiselt. Vähe oli ka pealtvaatajaid, sest kehtisid sõidupiirangud ja Euroopa majandust ehitati Marshalli plaani järgi alles üles.
USA hokikoondisi ilmus aga Sankt Moritzisse kohale suisa kaks. Ühe lähetasid Euroopasse USA olümpiakomitee ja amatöörsportlaste liit (AAU), teise koondise pani aga kokku amatööride hokiliit (AHA). Vaidlus käiski amatööristaatuse üle – olümpiakomitee väitis, et AHA meeskonna liikmed on saanud mängimise eest raha, ning keeldus sellist koondist tunnustamast.
ROK üritas ehitada kirikut keset küla, lubades esimesel koondisel marssida avatseremoonial, teisel aga kaasa lüüa hokiturniiril. Lõpuks sai AHA koondis neljanda koha, ametlikku statistikasse nende tulemust aga ei kantudki.