Amatöörluse teesklemine röövis olümpiaunistuse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Nõukogude Liidu delegatsioon Sapporo talimängudel.
Nõukogude Liidu delegatsioon Sapporo talimängudel. Foto: Dmitryi Donskoy/RIA Novosti/Scanpix

Grenoble’is olümpiakullast ilma jäetud mäesuusataja Karl Schranz elas veel kolm päeva enne Sapporo mängude algust teadmises, et saab Jaapanis võimaluse vigade paranduseks. Siis pandi tema unistusele aga jälle käsi ette. Ja selle käe omanikuga ei olnud enam võimalik vaielda, sest see kuulus ROKi presidendile Avery Brundage’ile.

Brundage oli võtnud järsu hoiaku: kes on saanud võistlemise eest raha, see olümpiarajale ei pääse! Elati ju jätkuvalt õndsas usus, et sportlane peab tegema sporti amatöörina, õhinapõhiselt. 40 mäesuusatajat, teiste seas Schranz, olid aga võistlemise eest juba kaua raha saanud. Näiteks Schranzile maksid sponsorid aasta jooksul üle 50 000 dollari. Austerlasest tehtigi teistele hoiatav näide ja olümpiauks löödi tema nina ees kinni.

Palju pahameelt tekitasid ka kommunistlikke riike esindavad hokikoondised, kuna läänemaailma mõistes oli ju tegu puhtakujuliste proffidega, kelle põhitöö oli hokimäng. Ent võisteldi amatööride kõlava sildi all.

Tagasi üles