Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/24/6703101t1ha414.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/11/7567193t1h53bb.jpg)
18 päeva, 15 spordiala, 102 medalikomplekti, ohtralt edasi lükatud võistlusi ja ühe eestlanna neljas koht. Postimehe olümpiadelegatsioon võtab Pyeongchangi mängud kokku viie mälestusväärse hetke kaudu ja seda mitte objektiivselt, vaid nii, nagu sporti tuleb vaadata – emotsionaalselt!
Tonga taliolümpial
Pita Taufatofua tõestas, et kui nali on hea, toimib see ka teist korda. Kandes võikas külmas peetud avatseremoonial täpselt sama kostüümi (Tonga rahvusseelik ja õlitatud paljas ülakeha), mida kaks aastat tagasi Rio de Janeiro suveolümpia avamisel, võitis Taufatofua taas maailma tähelepanu.
Ning levitas igasse maailma otsa tongalase sõnumit: olümpiamängud ei kätke endas ainult võistlusi rivaalidega medalite, vaid ka heitlusi iseendaga barjääride nihutamise nimel. Taufatofua nimi on meeste 15 km murdmaasuusatamise lõpuprotokollis 114. kohal, aga ta lahkus Pyeongchangist tšempionina. Endine taekwondo võitleja ja äsjane murdmaasuusataja avaldas kindlat soovi olla kohal ka Tokyos 2020 ja taas uuel alal. Säärased alternatiivsed tšempionid kuuluvad olümpia juurde.
/nginx/o/2018/02/26/7643623t1h57d2.jpg)
Pierre Vaultier’ kuldmedal
Tohutu rõõm ja üllatus, mis valdas lumelauakrossis teist olümpiat järjest kuldmedali võitnud prantslast Pierre Vaultier’d, kui teda finišialas eesti keeles õnnitlesin ja intervjuud soovisin, läks südamesse. Endise Eesti lumelauasõitja Kadri Pihlaga abielus olev Vaultier ei oodanud, et Eesti ajakirjandus talle tähelepanu pöörab ning «see medal kuulub poolenisti Eestile» polnud öeldud suusoojaks, vaid südamest. Ning ei, see polnud võõra teki enda peale sikutamine medalilootuseta Pyeongchangi sõitnud väikeriigi poolt, vaid kütkestava ja Eestiga tugevalt seotud olümpialoo jutustamine.
Naiste jäähokifinaal
Kirjutasin pärast naiste jäähokifinaali Kanada – USA (2:3, võitja selgus karistusvisete seeria lisavoorus) Twitteris: «Mehed peavad poolfinaalides ja medalimängudes kõvasti pingutama, et Pyeongchangis ei läheks samamoodi nagu neli aastat tagasi Sotšis, kus terve jäähokiturniiri konkurentsitult kõige ägedamaks matšiks oli naiste finaal Kanada – USA.»
Saksamaa meeskonna imelugu andis meestele viigi, aga ei enamat. See lihtsalt pole võimalik, kuna olümpiafinaali kaalukus naiste jäähokis on võrreldamatult suurem. Kompensatsioonimehhanismid puuduvad täielikult, sest väljaspool olümpiat pälvib naiste jäähoki ülivähe tähelepanu. Ilja Kovaltšukki ootab peagi KHLi play-off, USA naiste koondise kapten Meghan Duggan mängib neljaklubilises naiste NHLis, mille mänge ei näita ükski telekanal. See teebki naiste olümpiafinaalist väga erilise mängu.
Ester Ledecka säuts
Twitter on üldse minu lemmikumaid meediume, sest on operatiivne, kontsentreeritud, huvidele vastavaks seadistatav ning vaimukusi provotseeriv. Ning üks lühike ja vaimukas säuts (maksimumpikkus 280 tähemärki koos tühikutega ehk lõigu algusest täpselt siiani) suudab, eriti tippspordist rääkides, üpris sageli juhtunu tuuma kokku võtta paremini kui ükski lehelugu või telereportaaž.
Austria: We are the best in super-G!:
— EsterLedecka (@LedeckaEster) February 19, 2018
Swiss: No, we are the best!
USA: Shut up, we are the best!
Italia: Mamma mia!
Ledecka: Hold my beer ... and snowboard.
Just nii juhtus Pyeongchangi taliolümpiamängude kõige uskumatuma kuldmedaliga, kui Tšehhi lumelauasõitja Ester Ledecka tuli laenatud suuskadega ülisuurslaalomi olümpiavõitjaks ning kirjutas Twitteris nii: «Austria: meie oleme ülisuurslaalomis parimad. Šveits: ei, meie oleme! USA: suu kinni, hoopis meie oleme parimad. Itaalia: mamma mia! Ledecka: hoidke mu õlut… ja lumelauda.»
Põhja-Korea ergutuskoor
Kui avatseremoonial tundus staadioni ülemisse nurka paigutatud ja omas taktis skandeeriv Põhja-Korea sektor pentsikuna, siis järgmisel õhtul Šveitsi – Korea naiste jäähokimängul ergutuskoori vahetult nähes võttis hinges maad õõv ja kaastunne. Õudne oli vaadata, kuidas enam kui 200 naist ei teinud kahe tunni jooksul ainsatki kooskõlastamata liigutust. Laul oli ilus ja tants huvitav, aga tegu polnud laulu- või tantsu-, vaid ajupesukunstiga. Hirmuühiskonna meistriklassiga.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/26/7643633t1h1cce.jpg)