/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/06/01/7876320t1haef9.jpg)
Venemaa lipu all Pyeongchangis olümpiahõbedale tulnud Natalja Zabijako räägib homses Arteri intervjuus Jaanus Piirsalule oma kahest tõsisest vigastusest.
Olümpiamedalist Natalja Zabijako selgitab, miks iluuisutajad harjutades kiivreid ei kanna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene suurem vigastus juhtus Zabijakol 2011. aastal Ameerikas. «Partner hoidis mind kätel ja me harjutasime allatulekut. Sõitsin, selg ees, partner minu järel, aga siis ta komistas ja kukkus mulle peale. Murdusin nagu pliiats pooleks,» räägib Zabijako. Selgroosse tuli mõra ning tõsine treenimine pidi mitmeks nädalaks katki jääma.
Ent kaks ja pool aastat tagasi, treeningul pärast Venemaa meistrivõistlusi, harjutas Natalja partneriga väga rasket elementi – 3,5-pöördelist axel’it. Maandumisel ta kukkus ja lõi pea vastu jääd. Tulemuseks oli mõra koljuluus ja ajuverejooks.
Küsimusele, miks iluuisutajad kiivreid kandes ei treeni, vastas Zabijako: «Sellega oleks ebamugav sõita. Ainult Ameerikas olen näinud päris väikseid lapsi, kes alles alustavad, kiivrit kandmas. Seal on see lausa kohustuslik.»
Täpsemalt loe Tallinnas sündinud ja kasvanud uisuprintsessi Natalja Zabijako elust ja eesmärkidest homsest Arterist.