Päev ajaloos ⟩ 105 aastat tagasi teatati esmakordselt kaasaegsete olümpiamängude ära jäämisest

Pierre de Coubertin'i kuju koos olümpialipuga. Foto: FABRICE COFFRINI/AFP

19. märts on läinud spordiajalukku ühe mustema päevana, kuna aastal 1915 teatas kaasaegsete olümpiamängude algataja Pierre de Coubertin esmakordselt suurvõistluse ärajäämisest.

Kui esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid 1896. aastal Kreeka pealinnas Ateenas, siis nõnda jõudis järjepanu üle nelja aasta toimuda veel neljad mängud. Probleemideta võisteldi nii Pariisis, St. Louis's, Londonis ja Stockholmis.

1916. aastal pidi võistlused toimuma Berliinis, kuid kaks aastat varem puhkes Esimene maailmasõda ja raske südamega teatas 19. märtsil Coubertin, et Saksamaal toimuma pidanud mängud jäävad ära. 

Tegemist oli esimese korraga, kui suveolümpiamängud ära jäid. Pärast seda on toimumata jäänud veel kahed mängud. 1940. Helsingis ja 1944. Londonis korraldatama pidanud suurvõitlused tuli ära jätta Teise maailmasõja tõttu.