Kutsun kõiki sponsoreid ja ettevõtjaid üles spordi toetamist jätkama ka rasketel aegadel. Kõigil suurematel ettevõttedel on kindel summa kasutada turunduseks ja reklaamiks. Täna on vastutustundlik ja eetiline osa sellest rahast panustada Eesti tippspordi jätkusuutlikkusse. Rahapuudus ei tohi saada põhjuseks, miks meie talentidel puudub võimalus heal tasemel treenida ja võistelda või miks nad peavad oma karjääri pooleli jätma. Sama kehtib ka Eesti spordi järelkasvu tagamisel ning meie noorte sportlaste toetamisel teel tippu.
Eesti vajab väga hea ja ausa mainega tippsporti, tõelisi eeskujusid ja kangelasi spordimaailmas, kes innustavad kogu rahvast sportima. Meil on reaalsed olümpialootused, kes on Tokyo nimel kõvasti pingutanud. Meil on silmapaistvad kergejõustiklased, teiste seas Johannes Erm, Magnus Kirt, Rasmus Mägi, Janek Õiglane ja Maicel Uibo, maadlejad Epp Mäe ja Heiki Nabi, jalgratturid Rein Taaramäe ja Tanel Kangert, tennisist Anett Kontaveit, epeenaiskond. Nad kõik väärivad võimalust võistelda ja seda, et Eesti rahvas saab neile kaasa elada. Tokyo olümpia ja teiste suurvõistluste ära jäämine oleks väga kahjulik spordile, sportlastele, sponsoritele ja rahvatervisele.»
Mitmekordne olümpiamedalist Jüri Tamm lisas: «Tiitlivõistluste ära jäämine tähendab investeeritud raha ja töö prügikasti viskamist, rääkimata korvamatust moraalsest kahjust. Tippsport eeldab süsteemsust ja järjepidevust tegevustes, rahvusliku spordipüramiidi kõige teravama tipu pidevat olemasolu. Kui tipp hävib, nõuab selle taastamine aastakümneid, mis võib väikesel rahval üle jõu käia. Maailma tippsport areneb ja muutub nii kiiresti, et kaotatud aega pole võimalik kuigi lihtsalt tasa teha. Olümpialased lihvivad oma oskusi aastaid, nad panevad kogu ülejäänud elu tulemuse nimel ootele. Tippu jõudmiseks kulub pikk aeg, kuid ajaaken seal püsimiseks on väga lühike ning sõltub sportlase vanusest. Üks olümpiaperiood võib saada määravaks.»