Kasvavad vaktsiinikogused andsid sportlastele rohelise tule

Copy
Neljapaadisõudjad Jüri-Mikk Udam (vasakult), Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo püüavad peagi valikvõistlusel olümpiapiletit ja kuuluvad nende sportlaste sihtrühma, kel on õigus saada koroonavaktsiini.
Neljapaadisõudjad Jüri-Mikk Udam (vasakult), Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo püüavad peagi valikvõistlusel olümpiapiletit ja kuuluvad nende sportlaste sihtrühma, kel on õigus saada koroonavaktsiini. Foto: ANTONIO BRONIC/REUTERS/Scanpix

Viimaks jõudis kätte aeg, kui tippsportlased, kes sõidavad Tokyo olümpiamängudele või jahivad sinna viivat piletit, saavad vajaliku koroonavaktsiini. Kultuuriministeerium palus tippsportlased vaktsineerimise eelisjärjekorda paigutada juba jaanuaris, kuid sellele järgnes negatiivne vastus. Nüüd on käes maikuu, Tokyo olümpiamängudeni jääb 79 päeva ning lõpuks sai tippsportlaste vaktsineerimistaotlus positiivse vastuse.

Eesti Olümpiakomitee asepresident Erich Teigamägi peab seda väga suureks sammuks teel turvalise suurvõistluse poole. Ta selgitas, et esimene taotlus sai negatiivse vastuse, sest riigis valitses keeruline olukord. Nüüd on hoopis teine seis.

«Kui ikka riigis on keeruline olukord ja tervishoiusüsteem väga suure surve all, siis polnudki mõistlik meie taotlust rahuldada. Tippsportlaste vaktsineerimise tõttu jäänuks mõned inimesed hädavajaliku annuseta ning sellist vastutust pole teiste inimeste arvelt mõtet võtta,» tõdes Teigamägi. «Samuti polnud riik kindel vaktsiinitarnetes.»

Et tippsportlaste immuniseerimisega alustatakse kõigest kaks ja pool kuud enne olümpiamänge, EOK asepresidenti ei häiri. Ta märkis, et eestlased on isegi heas seisus, sest paljudes riikides pole vaktsineerimine nõnda edukalt kulgenud ja Tokyosse sõidab sportlasi, kes jäävad vaktsiinist sootuks ilma.

ROK riikidele pingeid peale ei pane

«Ei Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) ega Tokyo korraldusmeeskond ole esitanud nõuet, et kõik sportlased, kes suvel teekonna Jaapanisse ette võtavad, oleksid vaktsineeritud. See on ka mõistlik, sest leidub riike, kus pole kaitsepookimisega sootuks alustatudki või püsib selle aktiivsus endiselt väga madalal,» jätkas Teigamägi.

Tagasi üles