Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Jaapan korraldab igal juhul teistmoodi olümpiamängud. Aga millised?

Olümpiarõngad Jaapani pealinnas Tokyos. FOTO: Rob Walbers/Scanpix

Kui Tokyo 2013. aasta septembrikuus seitsme aasta pärast peetavate suveolümpiamängude korraldajalinnaks valiti, rõõmustas peaaegu iga jaapanlane, et maailma suurim spordisündmus tuleb pärast 56 aasta pikkust pausi taas nende koduõuele. Ootamatu koroonapandeemia lükkas 2020. aastal toimuma pidanud olümpiamängud aasta võrra edasi ning nüüd on kohalikud ärevil – Eesti Olümpiakomitee (EOK) ajakiri Liikumine ja Sport uurib, kas pandeemia kiuste õnnestub spordipidu Jaapani pealinnas ära pidada?

1940. aastal pidid suveolümpiamängud samuti Jaapanis toimuma, ent sõda Jaapani ja Hiina vahel nihutas mängud hoopis Soome pealinna Helsingisse, kus need teise maailmasõja tõttu siiski ära jäeti. Nüüd enam uut korraldajalinna ei otsitud – olümpiamängud lükati küll aasta võrra edasi, kuid toimuvad Tokyo 2020 egiidi all aasta hiljem, 2021. aasta suvel 23. juulist 8. augustini.

Martti Raju. FOTO: Foto: Eero Vabamägi/postimees

«Poleemikat oli kindlasti palju, kuid sel aastal pole ROKilt või korraldajatelt tulnud kordagi sõnumit, nagu võiks olümpia ära jääda. Jaapanlastele on olümpia toimumine ikkagi auküsimus – jänni jääda või sootuks loobuda on neile suur häbi. Kui mängud toimuks kusagil mujal, siis oleks võimalus ära jääda palju suurem,» ütleb EOK spordidirektor Martti Raju.

Reeglid on täitmiseks

Spordipeo toimumise nimel on välja töötatud reeglite raamat ehk playbook, mida uuendatakse enne 23. juulil algavat spordipidu kolm korda. Kõige tähtsam punkt on olümpiaküla isoleeritus ehk suur mull, kuhu pääsevad vaid delegatsiooni liikmed: sportlased, treenerid, arstid, atašeed. Sedagi kindlate reeglite alusel, sest sportlased peavad olümpiakülla saabuma viis päeva enne oma spordiala algust ning lahkuma hiljemalt 48 tundi pärast seda.

Taaskasutatavad medalid

Esimest korda olümpiamängude ajaloos valmistatakse olümpiamedalid kasutatud mobiiltelefonide metallosadest ning inimeste annetatud teiste elektroonikatoodete pisiosadest. Medalite disain väljendab au ja kuulsuse saavutamist ning selle juurde kuuluvat sportlaste igapäevast tööd.

Eestlastest on oma panuse olümpiamedalite valmimisse andnud endine käsipallur ja giid Riho-Bruno Bramanis ja endine sumoka, riigikogu liige Baruto alias Kaido Höövelson, kes annetasid Tokyo 2020 kogumiskasti vastavalt vanad mobiiltelefonid ja vana fotoaparaadi. Kokku kogus korralduskomitee vanadest elektroonikaseadmetest 30,3 kg kulda, 4100 kg hõbedat ja 2700 kg pronksi.

Medalitseremooniad viiakse läbi Medal Plazal, mille poodiumid on tehtud taaskasutatavast plastikust. Kokku koguti selleks 400 000 plastikpudelit.

Just selliseid medaleid jagatakse Tokyo mängudel. FOTO: Issei Kato/AFP/Scanpix

Muidugi peab enne olümpiakülla jõudmist tõendama oma «negatiivsust» suisa kolme testiga: kaks 96 tunni jooksul enne Jaapanisse saabumist ning kolmas juba Tokyo lennujaamas. Edaspidi võetakse süljest kiirteste iga päev, samuti on vaja iga päeva panna spetsiaalsesse äppi kirja oma tervisenäitajaid ning järgida enne riiki sisenemist paika pandud tegevusplaani.

Niisiis ei pea keegi otseselt karantiinis olema, kuid mujale kui olümpiakülla ja võistluspaika sisse ei saa. Akrediteeritud inimesed ei tohi külastada olümpia ajal Jaapanis restorane ega baare. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on öelnud, et kõik, kes reegleid rikuvad, võivad oma akrediteeringu lihtsalt kaotada. Võistluspaikades tarvitatakse ettevaatusabinõusid, millega on nüüdseks juba harjutud: desinfitseerimine, maskid ja vahemaa hoidmine. Tõsi, võisteldes ja treenides sportlased maski ette panema ei pea.

Mis juhtub aga siis, kui keegi peaks positiivse koroonatesti andma? Raju selgitab: «Jaapanlased mõtlesid välja ennetava süsteemi ehk igal delegatsioonil on Covid Liaison Officer (CLO), kellele antakse esmalt teada oma positiivsest proovist. Seejärel inimene isoleeritakse ning talle tehakse ninaneelutest. Kui ka see on positiivne, siis on selle sportlase olümpia paraku läbi ning korraldajad isoleerivad ta spetsiaalsesse hotelli. Kui kellelgi ilmnevad tõsised sümptomid, siis viiakse ta muidugi arstide hoole alla. Kui tal juhtus olema lähikontaktseid – inimesed, kes on olnud 15 minutit ilma maskita temast meetri kaugusel – isoleeritakse nemadki ning selgitatakse testide abil välja, kas nad on positiivsed või õnnestus jääda negatiivseks.»

Jaapani valitsus ja olümpia korralduskomitee on öelnud, et ei nõua mängudele tulijate vaktsineerimist, kuid ROK julgustab sportlasi siiski kaitsepookima. Selleks sõlmisid ROK ja ravimitootja Pfizer-BioNTech riikide olümpiakomiteedega ka vastavad lepingud. Eestis said paljud sportlased vaktsineeritud juba enne leppe sõlmimist.

Sportlane vaktsiini saamas. FOTO: Aaron Favila/AP/Scanpix

Eesti marsib metsarõivais

Eesti olümpiakoondise ametlik rõivapartner on Monton, kelle Tokyo 2020 kollektsioon «Helisev mets» on inspireeritud metsamotiivist. «Nii Eestis kui ka Jaapanis oli sajandeid iseloomulik usk elavasse loodusesse. Sealt ka oluline seos tänavuste olümpiamängudega. Ühtlasi tahame kollektsiooniga anda toetava tõuke meie parimatele sportlastele ja väljendada meie uhkust nende üle,» lausus disainer Triin Kaiv.

Metsamotiivist inspireeritud kollektsioon on tähenduslik ka sportlastele. Kuna maadleja Epp Mäe on maal üles kasvanud, siis on mets talle alati hingelähedane olnud. «Isa õpetas meid juba väiksest peale metsa väärtustama ning hindama selles peituvaid aardeid. Ka tänasel päeval leian tihiti tee sinna, sest tean, et mets ootab mind alati,» räägib Mäe.

Kollektsiooni esemetel on kujutatud Eesti loodusfotograafi Sven Začeki rabafotot, mis on stiilselt sobitatud Eesti rahvusvärvidega. Seetõttu sobib kollektsioon kandmiseks nii olümpiakülas kui ka kodumaal soojematel suvepäevadel. Soliidsesse kollektsiooni kuuluvad sinised lühikesed püksid naistele ja meestele. Omapära annavad rabapildiga särgid, unisex pusa ning elegantne kleit.

«Monton on meie olümpialaste ametlikuks toetaja olnud juba 17 aastat. Nende valmistatud rõivad on alati olnud hea visiitkaart Eestile, rõhutades seekord eestlase maa- ja metsalähedust eriti silmapaistval moel,» lisab EOK president Urmas Sõõrumaa. Suurtel spordisündmustel on olnud moemaja rõivad esindatud alates Ateena olümpiamängudest.

Epp Mäe ja Magnus Kirt Tokyo olümpiarõivastes. FOTO: Risto Ring

«Mitmed sportlased on koroonaviiruse läbi põdenud, vaktsiinikuur on juuli alguseks läbitud suurel jaol koondisest,» kinnitas Raju. Mis puutub olümpiaeelsetesse testidesse, siis sõlmis EOK detsembris SYNLABiga koostööleppe, mille järgi on Team Estoniasse kuuluval umbes 450 sportlasel võimalik teha koroonaviiruse SARS‑CoV‑2 teste SYNLABi testipunktides üle Eesti. Et Team Estoniasse kuulub ka palju olümpiakoondislasi, siis saavad nemadki enne Jaapanisse minekut testida end just SYNLABis.

Juuni alguse seisuga on Eesti koondises 30 sportlast. Eestlased on esindatud vähemalt kümnel spordialal: kergejõustikus, purjetamises, maadluses, jalgrattasõidus, vehklemises, ujumises, sulgpallis, triatlonis, vibulaskmises ja tennises. Raju sõnul ei ole ükski sportlastest koroonaviirusele viidates olümpial võistlemisest loobunud, vastupidi, kõik keskenduvad sajaprotsendiliselt.

Tokyo olümpiamängude korralduskomitee on avaldanud lootust, et mängud aitavad pandeemiast räsitud maailmal taasühineda ning rõõmu tunda. Jaapan on juba kulutanud 721 miljardit jeeni, kuid kardetavasti on olümpiamängude turvalisele läbiviimisele kuluv summa veelgi suurem.

Tehnika võidukäik

Koroonaviirus pani jaapanlaste plaanidele suure pitseri ka energiasäästlikkuse osas. Kui veel 2019. aastal oli plaan korraldada transport võistluspaikade vahel metroorongidega – Tokyos on 882 rongijaama ja 282 metroojaama –, siis tervise kaitseks on nüüd nii delegatsioonide kui ka võistlusi kajastava 6000 ajakirjaniku transport korraldatud kõrgtehnoloogiliste busside, uudsete liikurite ja autode abil. Nimelt on ligi 90 protsenti olümpiamängude partneri Toyota sõidukitest elektrilised. Eesmärk on saavutada olümpia- ja paraolümpiamängudel kasutatavate ametlike sõidukite puhul väikseim heitkogus ning koormata vähem keskkonda.

Olümpiatule teekond sai alguse murtud kohast

Kuigi Tokyo 2020 olümpiamängude tuli süüdati juba 2020. aastal olümpiamängude hällis Olympias, pandi tõrvik ja tuli aastaks luku taha ning toodi uuesti välja alles tänavu 25. märtsil, kui Fukushima tuumajaama külje alt sai alguse tõrvikujooks. Esimene tõrvikukandja oli Jaapani naisjalgpallur Azusa Iwashimizu, kes mängis võtmerolli Jaapani naiskonna tiitlivõidus 2011. aasta maailmameistrivõistlustel.

Azusa Iwashimizu olümpiatõrvikuga. FOTO: Du Xiaoyi via www.imago-images.de/Scanpix

Paik valiti 2011. aastal toimunud katastroofi ohvrite mälestuseks. Võimas maavärin ja sellest põhjustatud tsunami viisid rivist välja Fukushima tuumaelektrijaama jahutussüsteemi, põhjustades kolme reaktori avarii ja viimase 30 aasta rängima tuumaõnnetuse. Umbes 19 000 hukkunust jäi tsunamis kadunuks 2600 inimest, hävines 128 000 hoonet ning kannatada sai rohkem kui miljon ehitist. Seejuures on 1,2 kilogrammi kaaluv tõrvik tehtud alumiiniumist, millest 30 protsenti pärineb 2011. aasta maavärina tagajärjel ehitatud ajutistest eluruumidest.

Olümpiatule teekond kestab 121 päeva, tuli süüdatakse 23. juulil Tokyo olümpiastaadionil. «Tokyo olümpiatuli sümboliseerib heleda leegina Jaapani ja kogu maailma elanike lootust ja valgust tunneli lõpus,» ütles mängude korralduskomitee president Seiko Hashimoto.

Olümpia- ja paraolümpiakülas sõidutavad sportlasi 20 elektrilist ja isejuhtivat Toyota e-Palette’i, mille kohandamisel võeti arvesse sportlastelt varasematel olümpiamängudel saadud tagasisidet. Sõidukit juhib automaatsüsteem, mille toel suudab e-Palette liikuda kuni 20 km/h. Sõidukis viibib ka operaator, kes tagab ohutu liiklemise. Pika teljevahe ja tasase põrandaga sõidukisse mahub näiteks ka kuni neli ratastoolis reisijat.

Vot selline on Toyota e-Palette. FOTO: Rodrigo Reyes Marin/ZUMA Wire/Scanpix

Lisaks osaleb Toyota Tokyo 2020 korralduskomitee robotiprojektis, mis toob olümpiaareenile abirobotid. «Liikuvuse tagamine kõigile ei hõlma üksnes inimeste või asjade füüsilist transporti ühest kohast teise, vaid ka inimeste virtuaalset liikuvust. See pakub lisavõimalusi uute kogemuste hankimiseks, teistega kohtumiseks ja suhtlemiseks ning emotsionaalseteks elamusteks. Soovime Tokyo olümpiamängudel köita pealtvaatajate tähelepanu oma abirobotitega, andes ühtlasi oma panuse mängude edukasse korraldamisse,» selgitas Toyota tuleviku-uuringute keskuse tegevdirektor Nobuhiko Koga Olympic Channelile.

Tokyos võetakse kasutusele mitut liiki roboteid. Esiteks Field Support Robotid (FSR), mis vastutavad odade, kuulide ja muude võistlusvahendite transpordi eest. Robot tuvastab optimaalse liikumisteekonna, liikudes korraldusmeeskonna järel ja vältides takistusi. Robotite kasutamise eesmärk on vähendada võistluste korraldusmeeskonna töökoormust ja aega, mis kulub spordivahendite äratoomiseks.

Tokyo 2020 olümpiamängud

  • Osaleb üle 12 000 sportlase 207 riigist.
  • Kui I nüüdisaegsete suveolümpiamängude kavas oli üheksa spordiala, siis Tokyos on kavas 33 spordiala.
  • Mängude kavas on neli uut spordiala: rulasõit, sportronimine, karate ja lainelaud. Pesapall/softball teeb comeback’i – viimati 2008. aastal kavas olnud alal tuli olümpiavõitjaks Jaapan.
  • Kavas on 339 medaliala, mida peetakse 42 erinevas võistluspaigas.

Lisaks FSRidele on head abimehed maskottrobotid Miraitowa ja Someity, mille sisse on pandud kaamerad koos näotuvastustehnoloogiaga. Sportlased, ajakirjanikud, erinevad töötajad ja ametnikud saavad kõik endale spetsiaalsed pildiga isikutunnistused, mille alusel võrdlevad turvasüsteemid nende nägu fotoga. See süsteem vähendab võimalust saada sisse varastatud või võltsitud isikutunnistusega. Maskottroboti ilmeid ja käeliigutusi on võimalik kaugjuhtida ning see pakub suhtlemisel füüsilist tagasisidet. Roboti pea küljes asuv kaamera võimaldab tuvastada läheduses olevaid inimesi ning seejärel silmade abil reageerida ja väljendada eri ilmeid.

Miraitowa (vasakul) ja Someity. FOTO: PHILIP FONG/AFP/SCANPIX

Kui Jaapani valitsus peaks lubama staadionile kohalikud pealtvaatajad, siis leiab staadionil ka teenindusroboteid (Delivery Support Robot). Toyota teenindusrobot toimetab tahvelarvuti abil tellitud joogid ja muud kaubad otse inimesteni. Kui rahvusvahelised pealtvaatajad keelati ära juba märtsis, siis kohalike pealtvaatajate saatus selgub juunikuus.

Tagasi üles
Back