Olümpiaveteran Endrekson Jaapanis valitsevast kuumusest: päike kütab liigagi valusalt

Tõnu Endrekson (paremal) 2016. aasta Rio mängudel koos Allar Rajaga. Foto: Tairo Lutter

Tokyo olümpiakülla jõuab neil päevil järjest rohkem 36-liikmelise Eesi olümpiadelegatsiooni esindajaid. Sõudjad, teiste seas viiendatel mängudel osalev Tõnu Endrekson olid ühed esimestest, kes olümpiarõngaste all koha sisse võtsid ja võistluskeskkonnaga tutvuma asusid. Eesti Sõudeliit tegi Jaapanis viibiva vanameistriga hiljuti eraldi intervjuu. 

Kuidas pikk lennureis möödus, kas kõik on rõõmsad ja rõõsad?

Kõik tunnevad end hästi, kohaneme. Eelmisel ööl sain juba enam kui seitse tundi magada. Pikk lennureis kergete killast pole, sellest tuleb taastumiseks aega varuda. Võistluspaadigagi on kõik kenasti: peale pikka merereisi jõudis see enne meid kohale, vahetame välja vaid mõned kuluvad osad, muu hulgas kummist käepidemed.

Räägime ilmast. Kas Eestis kogetud kuumalaine on teinud kohanemise lihtsamaks?

Soojakraade on siingi 30 kanti, samas on ülimalt raske päikest taluda: see kütab liigagi valusalt. Kodus sellist ebameeldivat tunnet pole. Puhub pidev tuul – kanalil olles peaaegu alati küljelt –, mis paneb mõtlema roolimisele. Tuultele avatud alast räägib kõnekas fakt: kanali ääres on kolm võimast tuulikut, mis pidevalt huugavad. Siiski arvan, et ebavõrdseid olusid siin pole: kui puhub tuul, saavad seda kõik.

Mida võistluskanal endast kujutab?

Tundub, et varem sellel võisteldud pole, ja rajatis võeti kasutusse ainult olümpiat silmas pidades. Ausalt öeldes ma ei oskagi kirjeldada, mida see endast kujutab, tegemist on ehk mereäärse suletud sopiga.

Rääkisid tuulest ja roolimisest, täpsusta palun!

Rool on minu käes, õigemini jalas. Kaspariga (eessõudja Kaspar Taimsoo - toim.) kahasse tegutseme, sest kui rool päris põhja lükata, hakkab see paadi kiirust ja stabiilsust mõjutama. Sel põhjusel tuleb tõmbe tugevustki reguleerida.

Sõudjad ja taustategijad võtsid sõudeliidu veebilehe lugejate tarbeks koha sisse olümpiarõngaste all. Foto: Jüri-Mikk Udam

Oled olümpiaveteran, üks vähestest, kes viiendat korda kaasa teeb. Võrdle palun Tokyo olümpiaküla teistega!

Ega see teistest palju erine: sportlaste elu on tehtud turvatud tsoonis mugavaks, kõik on käe-jala juures. Söögid on väga maitsvad, valik seejuures lai, mistõttu ka Eesti talupoja kõht saab korralikult täis. Elame tulevases korterelamus, mil juba omanikudki olemas, oodates võimalust peale mänge sisse kolida. Nüüd hakkavad teisedki atleedid saabuma, näiteks kohtasin äsja meie epeenaisi.

Mida koroonaaeg atleetidele tähendab?

Iga hommik hakkab kohustusliku testimisega: õnneks tehakse süljetest, mitte nina-neelu proov. Teisel juhul oleks päris raske välja kannatada. Igal sammul on kasutusel turvameetmed, liigume maskis. Kõige veidram on kohaliku transpordiga: kui hommikuti elamisest bussile astume, pitseeritakse selle uksedki kinni.

Sõudeneliku vastased ja ajakava

Sõudeneliku esimene start on kavas 23. juulil Eesti aja järgi kas kell 5.30 või 5.40. Sõitudesse jaotamine toimub paar päeva varem. Mõlemast eelsõidust pääseb kohe finaali kaks esimest, ülejäänud saavad teise võimaluse vahesõidus, kust niisamuti saab õiguse medalisõidus startida kaks paremat. Finaal on kavas 27. juulil.

Olümpiale pääsesid 2019. aasta MMi tulemuste põhjal Austraalia, Hiina, Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Holland ja Poola. Lisaks Eestile said tänavuselt kvalifikatsiooniregatilt pääsme Venemaa sõudjad. Kuna Venemaa sõudeliit otsustas peale dopingujuhtumit oma neliku Jaapanisse lähetama jätta, sai selle koha endale valikregatil kolmas olnud Leedu.