/nginx/o/2021/07/22/13933911t1h6075.jpg)
Epeevehklejad Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Katrina Lehis alustavad 24. juulil Tokyo olümpiamängude individuaalturniiri. Kolm päeva hiljem on kavas juba võistkonnavõistlus, mille koosseisu kuulub ka Irina Embrich. Eesti koondise pressikonverentsil oli epeenaiskond mõnusalt rahulikus tujus. Seda oli rõõm näha, sest viis aastat tagasi Rio olümpial oli just pinge see, mis naised murdis.
Kuidas kogenud olümpiasportlastele Tokyo mängud tunduvad?
Kirpu: «Parem olümpia piirangutega, kui üldsegi mitte. Tingimused on keerulised, aga saame hakkama. Mulle meeldib siin võrreldes Rioga isegi rohkem.»
Beljajeva: «Mulle meeldib ka siin rohkem kui Rios, jaapanlased on lahked ja õhkkond on hea.
Embrich: «Raske võrrelda. Ka Riost tegime trenni ja olime saalis. Võib-olla on vahe see, et pealtvaatajad ei saa tulla.»
Kui palju pealtvaatajate puudumine sportlasele reaalselt tähendab?
Kirpu: «Eks see mõjutab, aga samas oleme sportlased ja peame igasugustes tingimustes hakkama saama. See ei tohiks probleem olla.»
Beljajeva: «Vehklemine on ala, kus ka MK-etappidel pole palju pealtvaatajaid. Publiku puudumine pole meile probleem. Hakkama tuleb saada igasugustes tingimustes.»
Lehis: «Meeletult suurt vahet pole, kuigi oleks tore, kui olümpial oleks publik. Mõnda ala mõjutab publiku puudumine rohkem. Kergejõustiklased on harjunud rahvast täis staadioniga ja neil võib kohanemine olla keerulisem. Meil ilmselt väga raske harjuda pole.»
Kuidas on sujunud ettevalmistus?
Kirpu: «Olime Sakus, saime aklimatiseeruda ja rahulikumalt sisse elada. Nüüd oleme õnnelikud, et jõudsime olümpiakülla, sest nädalaga hakkas seal igavaks muutuma. Suurem töö on juba enne olümpiat tehtud. Arvan, et meil on kõik korras.»
Beljajeva: «Lendasime Eestist Sakusse, et Jaapanis natukene sisse elada. Ega seal lihtne istuda ei olnud. Olime isolatsioonis, aga saime hakkama. Töö tegime ära juba varem laagrites, kus saime koormuse kätte.»
Lehis: «Pean teistega nõustuma. Veetsime Sakus täpselt paraja aja. Hea, et saime enne olümpiakülla saabumist aklimatiseeruda. Laagris lihvisime viimaseid asju. Kõik on hästi.»
Embrich: «Minu jaoks oli hea siia teistega kohale tulla ja koos trenni teha. Kuna mul võtab kohanemine aega, siis oli see vajalik.»
Millised on ootused individuaalturniiriks?
Beljajeva: «Ootused on kogu aeg kõrged. Kõik on teinud palju trenni, mitte ainult meie. Kõik tulevad siia endast parimat anda. Kahjuks läheb jagamisele ainult kolm medalit. Võidab tugevaim ja see, kelle närvisüsteem paremini paika peab.»
Kirpu: «Nõus.»
Lehis: «Närvide mäng on siin suurem kui kusagil mujal. Tundub, et oleme kõik üsna heas seisus. Eks võistluspäev lõpuks näitab. Pole väga konkurente eriti näinud, vaid korra viimase aasta jooksul. Selles mõttes on huvitav näha, mida teised on teinud.»
Julia ja Erika, mida te Rio olümpiamängudelt endaga kaasa võtsite? Viimane olümpia lõppes teile pisaratega.
Kirpu: «Arvan, et nendest pisaratest võib kasu olla. Ma pigem vastaks, mida ma sinna jätsin. Läksin Riosse väga kõrgete ootustega ja olin ebastabiilne. Praegu olen Tokyo olümpiaga palju paremini toime tulnud, siiani suudan seda nautida. See on õige lähenemine. Annan endast parima ja tuleb see, mis tulema peab.»
Beljajeva: «Olime siis viis aastat nooremad. Meil olid kõrged ootused. Olin siis ilmselt rohkem närvis ja murelik. Praegu, kaks päeva enne võistlust, mul paanikat pole. Ilmselt suudangi tänavu jääda rahulikumaks kui Rios. Olen end motiveerinud nii, et üks halb kogemus on mul juba olemas. Siit saab ainult edasi minna.»
