PM TOKYOS ⟩ Avatseremoonial Eesti lippu kandev Ellermann: see on ülisuur tunnustus meie ratsaspordile

Dina Ellermann. Foto: Tairo Lutter

Dina Ellermann ja tema mära Donna Anna teevad Tokyo olümpial Eesti ratsaspordi ajalugu. Mitte kunagi varem pole eestlane sel alal maailma suurimal spordipeol võistelnud.

Koolisõidus võistleva Ellermanni sõnul olid esimesed päevad Tokyos väsitavad nii temale endale kui ka Donna Annale. «Donna on ju samasugune nagu meie. Vahe on vaid selles, et ta ei räägi. Pean tema emotsioone ja kehakeelt tunnetama. Viimased kaks päeva on ta juba enam-vähem olnud,» lausus Ellermann pressikonverentsil.

Esimest korda kohtus Ellermann Donna Annaga siis, kui see oli vaid pooleaastane varss. «Nägin, et tal on head eeldused tippu jõuda. Mulle tuli pakkumisi, et teda müüa, kuid ma ei teinud seda, sest olen hingelt sportlane,» avaldas Ellermann.

13-aastane Donna Anna on Eesti sporthobuse tõugu. Kusjuures, tegu pole ainsa Eesti sporthobuse tõugu ratsuga Tokyo olümpial. Takistussõidus saame kaasa elada veel Hiina lipu all võistlevale Caesarile ning Brasiiliat esindavale Alfonsile.

Olümpiamängudel osalemine on Ellermannile ühe suure unistuse täitumine. Tema eesmärk on Donna Annaga teha tiitlivõistluste parim tulemus. Praegu on selleks 2019. aasta EMi 54. koht.

Tokyos on kohal maailma 60 paremat koolisõitjat ja nende hobust. Võistlejad on jagatud kuude kümneliikmelisse gruppi. Edasi pääseb iga grupi kaks esimest. «Kui satun ühte gruppi olümpiavõitjatega, siis on minul kui debütandil raske läbi lüüa. Olümpia võib piirduda ühe sõiduga. Sellepärast ongi oluline, et suudaksin enda sõidule keskenduda,» rääkis Ellermann.

Et aga tegu on võistkonnaspordiga, sõltub väga palju ka Donna Annast. «Ma ei saa küsida, kuidas tal tuju on. Tal on oma mõtted ja peame need kuidagi kahekesi klappima saama. Soojendusel saan tavaliselt aru, kas meil on klapp ja kas ta on valmis kõike tegema. Donna Anna on võimukas, suur, ligi 700 kg kaaluv mära.»

Olümpiamängude avatseremoonial on Ellermannil au kanda Eesti lippu. Seda teeb ta koos viiendat korda olümpial võistleva sõudja Tõnu Endreksoniga. «See oli uskumatu, kui öeldi, et saan lippu kanda. See on meie ratsaspordi jaoks ülisuur tunnustus, et oleme siia jõudnud. Olen olümpiale jõudmisest unistanud ning väikeste sammude haaval sujuvalt ka siia välja jõudnud.»