Vehkleja Katrina Lehise võidetud pronksmedal tähendab, et Tokyo olümpia medalitabelis jagab Eesti praegu 14. kohta. Samuti tähendab see, et alates 2000. aastast on meie sportlased võitnud igal suveolümpial vähemalt ühe medali.
Lehis kindlustas, et eestlaste rõõmus olümpiaseeria tähistas 21. sünnipäeva
1996. aasta mängud Atlantas lõppesid Eestile medalita. Parimaks jäid kaks viiendat kohta, mille teenisid vehklemise epeemeeskond (Kaido Kaaberma, Meelis Loit ja Andrus Kajak) ning epeenaiskond (Maarika Võsu, Oksana Jermakova ja Heidi Rohi).
Neli aastat hiljem Sydneys tulid eestlased tagasi kolme medaliga. Erki Nool võitis kümnevõistluses kulla, pronksi said kaela judokad Indrek Pertelson ja Aleksei Budõlin.
2004. aastal Ateenas võitis vähemalt ühe medali 74 riiki. Eesti sai selles pingereas 64. koha tänu sõudja Jüri Jaansoni hõbedale, judoka Pertelsoni ja kettaheitja Aleksander Tammerti pronksile.
2008. aastal Pekingis võitsime Ateenaga võrreldes küll ühe medali vähem, ent see-eest saime nautida olümpiatriumfi, mille tõi kettaheitja Gerd Kanter. Jaanson ja Tõnu Endrekson võitsid sõudmises hõbeda.
Kui keerame ajaratast taas neli aastat edasi, jõuame Londoni suvemängudele. Seal tähistas Eesti kahte medalivõitu: Kreeka-Rooma maadleja Heiki Nabi hõbedat ja Kanteri pronksi.
Viis aastat tagasi Rio de Janeiros oli medalite arv langenud ühele. Ent sellegi üle tuleb tunda suurt rõõmu ja täpselt seda me ka tegime, kui sõudmise paarisaeruline neljapaat (Endrekson, Kaspar Taimsoo, Allar Raja ja Andrei Jämsä) võitis pronksi.