Eesti vehkleja Katrina Lehis tegi täna meie riigi spordiajalugu, kui võitis Tokyo olümpiamängudel pronksmedali. Tema esimene treener Helen Nelis-Naukas on ääretult uhke oma endise sportlase üle.
Lehise esimene treener Nelis-Naukas: praegu ma nutan rõõmust, kuid ma teadsin, et temast tuleb olümpiamedalist
Postimehega rääkides oli Nelis-Naukas emotsioonidest tulvil. «Olen hetkel Haapsalus treeningsaalis ja nutan, sest kõik helistavad ning õnnitlevad. Ma ei osanud seda oodata,» alustas kogenud treener intervjuud. «Ma teadsin, et temast tuleb olümpiamedalist.»
Sarnaselt paljude kaasmaalastega ootas ka Nelis-Naukas tänast päeva pikkisilmi ning jälgis võistlust varajastest tundidest alates. Mõistagi jälgis ta toimuvat hoopis teise piguga kui tavaline spordisõber.
«Eks ma vaatasin profesionaali pilguga, kui palju on tema vehklemine muutunud ja minu õpetatust erineb. Enamasti on ikkagi kõik sarnane nagu põhjaladudes sai tehtud,» jätkas treener.
Endist õpilast jälgides oli Nelis-Naukasel juba esimesest matšist näha, et Lehis jõuab täna kaugele. «Ta tahtis meeletult seda medalit ja temast kiirgas võidujanu. Tundus ka, et konkurendid polnud ettevalmistusega kõige paremini täppi pannud, sest osa valmistus ainult kodus, kuid meie sportlased käisid kahes laagris.»
Kuigi Nelis-Naukas tunnistab, et poolfinaalis Lehise seljatanud ja hilisem hõbemedalist Ana Maria Popescu oli täna suurepärases hoos, siis võinuks taktikaliselt natuke paremini kohaneda. «Katrina sai ise ka aru, et Popescu oli tol hetkel parem. Ta on tavaliselt pahane, kui kaotab matši, mida tunneb, et võinuks võita. Popescu oli ülirahulik, hoidis distantsi ja tal õnnestus kõik,» rääkis endine juhendaja.
«Samas polnud Katrinal täna väga palju kätte torkeid. Minu juhendamisel tuli neid matšide käigus ikka 5-6, kuid konkurendi vastu, kelle üheks trumbriks ongi kätte torked, tuleb samaga vastata. Sealt oleks ehk saanud midagi tagasi napsata, kuid tulemus on sellele vaatamata suurepärane.»