INTERVJUU Katrina Lehis: olümpiarõngad ja glamuur tekitavad hoopis teistmoodi pinge

Copy
Katrina Lehis Tokyo olümpiamängude poodiumil pronksmedalivõitjana.
Katrina Lehis Tokyo olümpiamängude poodiumil pronksmedalivõitjana. Foto: Tairo Lutter

Erika Salumäe, Kristina Šmigun-Vähi. Laupäevast kuulub sellesse nimekirja ka Katrina Lehis. Nad on ainsad iseseisvale Eestile olümpiamedali võitnud naissportlased. Lisame Svetlana Tširkova-Lozovaja, kes oli ainus NSV Liidu ajal sama saavutuseni jõudnud naine ning ühtlasi koos Georgi Zažitskiga viimane olümpiamedali teeninud vehkleja (1972). Sel Eestis nii tugeval alal tuli olümpiamängudelt autasu oodata ligi pool sajandit.

Lehis võitis Tokyo mängude esimesel täispikal võistluspäeval epee individuaalturniiril viiest matšist neli ja astus teenitult poodiumi kolmandale astmele. Lisaks vahetult võistluse järel antud kommentaaridele vestles Lehis järgmisel päeval ehk eile lõuna ajal olümpiaküla meediatsoonis Eesti ajakirjanikega pikemalt.

Tal oli medal kaasas, see on tõepoolest olümpiale kohaselt väärikas ja raske. Sportlane ütles muheledes, et ta ei jää seda Tokyos kõikjale kaasas kandma: «Teen talle oma toas miski aukoha. Äkki ta jääb seda teist medalit ootama?!» küsis Lehis kelmikalt, viidates mõistagi teisipäeval ees ootavale võistkonnavõistlusele.

Tagasi üles