PM TOKYOS ⟩ Eesti naised pöörasid aastakümnete pikkuse ebaõnne olümpial kuldmedaliks

Eesti vehklejad on pärast taasiseseisvumist olnud pidevalt maailmas tegijad, kuid esimesed olümpiamedalid võideti alles nüüd Tokyos (epeenaiskonna kuld ja Katrina Lehise pronks epeevehklemise individuaalvõistlusel). Mida suudeti olümpiamängudel perioodil 1992-2016?

Üks selge märksõna oli just Eesti naistele ebaõnn. Aastaid maailma tippu kuulununa jäädi mitmel korral napilt ja õnnetult mängudelt eemale. Sisse jäi paarikümne aasta pikkune paus, sest osaleti 1996. aastal Atlantas ja seejärel alles 2016. aastal Rios. Oli ka periood, mil võistkonnaturniirid käisid rotatsiooni alusel ja meeste või naiste epee võistkondlikku turniiri olümpiakavas polnudki.

Algselt poleks pidanud olema Tokyoski, kuid jaapanlased survestasid tänu oma vehklemise heale seisule Rahvusvahelist Olümpiakomiteed (ROK) ning nõnda on siin nüüd kohal kõigi relvaliikide mõlema sugupoole võistkonnad. Sel põhjusel võttis Eesti Olümpiakomitee ka naiskonna ühel hetkel palgalt maha, aga ennistas siis, kui epee naiskonnaturniir kavva võeti…