PM TOKYOS ⟩ Olesk uut moodi olümpiapingest: üritasin kõike kontrollida, aga samas tekkis kaos

Teisel olümpial võistelnud Peeter Olesk suutis teise kvalifikatsiooniga avalaskmisel saadud negatiivsed emotsioonid seljatada, kuid loodetud finaalikoht olümpia kiirlaskmises jäi tulemata.

Kvalifikatsiooni avapäeval 284 silma lasknud eestlane parandas teisel päeval tulemust nelja punkti võrra ning lõpetas olümpiamängud 572 (avapäev 95-94-95, teine päev 99-96-93) silmaga. Tema isiklik rekord sel alal on 586 silma.

Eile nentis Olesk, et ei suutnud tervikpilti kokku panna ning tal puudus kontroll laskude üle. «Täna nii palju pealtvaataja rollis ei olnud, täna oli relv ikkagi minu käes ja mina juhtisin teda. Selline okei lõpp olümpiale,» sõnas Olesk.

Tokyos võistles Olesk kahel alal. 10 m õhupüstoliharjutuses teenis ta 33. koha, olümpia kiirlaskmises jäi laeks 19. koht. «Terve olümpia võib kokku võtta sellega, et kümme oli mõlemas harjutuses lihtsalt liiga väike. Mõlemas harjutuses oli mitmeid 9,9 ja 9,8 laske, mis võtavad suure tüki kogusummast, aga samas suur viga ei ole. Nägin vaeva, tegin oma töö ära, aga tulemus on seekord natukene väiksem,» nentis ta.

Peeter Olesk teenis olümpiamängude kiirlaskmises 572 silma. Foto: Tairo Lutter

28-aastane laskur tõdes, et kui medalit ei tule, on millestki vähemalt õppida. Näiteks sel korral koges ta hoopis teistsugust võistluspinget kui viis aastat tagasi Rios, kus teenis olümpia kiirlaskmises 25. koha.

«Rio pinge oli pigem selline füüsiline ja vererõhu tõus. Siin jäin pigem pulsi ja vererõhu mõttes rahulikuks, aga oli selline mõistuse ringijooksmine. Üritasin kõike kontrollida, aga samas tekkis kaos. Üritasin küll keskenduda ühele asjale, aga hästi see välja ei tulnud,» ütles ta.

Olümpiamängud venisid Oleski jaoks pikaks, sest õhupüstoliharjutuse ja kiirlaskmise vahele jäi kaheksa päeva. Tavaliselt tuleb ta võistlustele kohale ning järgmisel päeval on juba treening ja võistlus. Kas pikk praadimine lõi teda rütmist välja? «Ei oska öelda, pigem mitte, sest sain ülepäeviti treenida, kiirlaskmises tuli neli või viis treeningut. Need olid küll lühikesed treeningud, aga sain erinevad nüansid läbi võtta,» vastas ta.

Harjumatult tihe võistlusgraafik

Juba kvalifikatsiooni avapäeva järel tunnistas Olesk, et kolme tippvormi ajastamine tekitas talle raskusi. Märtsis toimus New Delhi MK-etapp, mis oli viimaseks võimaluseks olümpiapiletit püüda. Juunis oli kavas juba EM ning nüüd olümpia.

«Tavaliselt on üks tiitlivõistlus aastas. Sellega oleme harjunud ja selle malli järgi tööd teinud. Nüüd ja tulevikus hakkabki võistlusi tihedamalt tulema. Varem oli MM iga nelja, nüüd peaks iga kahe aasta tagant olema. Keeruline öelda, mida see täpselt endast kujutab ja kuidas välja näeb,» ütles Olesk.

Kolme aasta pärast toimuvad Pariisi mängud on Oleskil juba mõtteis. Paraku pole veel teada, kuidas täpselt toimub olümpiale kvalifitseerumine. «Tahaks ise ka teada, hetkel seda infot ei ole. Järgmise aasta MM, mis pidi toimuma Mosvkas, on ka edasi lükatud. Teatavasti ei saa Venemaal praegu võistlusi korraldada. Ootame huviga infot, mis edasi,» sõnas ta.

«Püstolit ma kindlasti nurka ei viska, harjutan edasi. Kui olen hea teistel tiitlivõistlustel ja MK-etappidel, siis olen ka olümpial olemas,» lubas Olesk.