Rock’n’roll'i klassikutega sisse juhatatud naiste 87 kg+ tõstmisvõistlusel jäi ligikaudu 100 ajakirjanikul rebimise olümpiarekord nägemata, sest samal ajal joosti tormi võistlustel põrunud Uus-Meremaa sportlasele Laurel Hubbard. Miks? Sest 43-aastane tõstja oli äsja muutnud olümpiamänge igaveseks.
Tõstmine pole kaugeltki populaarseim olümpiaala, ent Tokyo International Forumi näitusekeskus nautis tänavuste mängude kontekstis harukordset melu. Mitte et olümpiamängude korraldajad oleksid vahepeal publikukeelu tühistanud, vaid 1500 inimest mahtuvast saalist umbes kolmandiku täitsid hoopis ajakirjanikud.
Enamik neist oli kohal just Hubbardi pärast. 1978. aastal sündinud uusmeremaalane elas kuni 34. eluaastani mehena. Kuid ta ei tundud end mehena. Ta küll proovis ning valis seetõttu tõstmise näol endale maskuliinse spordiala, aga sellest polnud tolku.
Niisiis alustas ta 2012. aastal soovahetusprotsessi. Üheksa aastat hiljem sai temast esimene avalikult transseksuaalne olümpiasportlane.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee lubab transsoolistel olümpiamängudel osaleda juba tegelikult 2004. aastast. Reegleid täpsustati 2015. aastal, mil pandi paika, et bioloogilised mehed võivad naiste seas võistelda ilma soovahetusoperatsioonita, kui nad on end naisena identifitseerinud vähemalt neli aastat ning hoidnud viimase 12 kuu jooksul testosteroonitaseme alla 10 nanomooli liitri kohta.
Olümpiaajalugu lõppes nulliga
Naiste raskekaalu A-grupi sportlaste tutvustamisele saabus Hubbard 12 sportlasest viimasena. Ilmselt oli närv sedavõrd suur ja midagi ununes, sest kohe kindlasti ei soovinud ta ekstratähelepanu. Pole ta ju olümpia ajal andnud ühtegi intervjuud. Veidi häbelikul sammul jõudis ta siiski areenile, pälvides palava, ent kaugeltki mitte kõige palavama aplausi. See kuulus lustaka soenguga britile Emily Campbellile.
Ajaloolist hetke, mil transsooline sportlane teeb olümpiaareenil esimese soorituse, tuli oodata pikalt. Hubbard oli rebimiseks valinud algraskuse 120 kg. Täpselt nagu ka ameeriklanna Sarah Robles. Neist ambitsioonikam oli vaid võistluste suurfavoriit, 21-aastane hiinlanna Li Wenwen, kes alustas kümme kilo raskema kangiga.
Oli selge, et olümpiaajaloo vanuselt kolmandaks tõstjaks saanud Hubbard tuli Tokyosse medalimõtetega. Sama selge oli teda valdav ülisuur pinge. Nii pea, kui Hubbard areenile astus, kõlas üle saali fotokaamerate klõbin. Rokkmuusika jäi vait, aga klõbistamine jätkus. See heli muutus veelgi valjemaks, kui Hubbard algraskusega kangi maha pillas.
Sportlane andis kehakeelega märku, et midagi hullu lahti ei ole. On ju ta oma parimal päeval rebinud pea kohale 13 kilo raskema kangi.
Ajakirjanikud ei saanudki midagi küsida
Et vorm on hea ja mõtted jätkuvalt medalil, tõestas Uus-Meremaa tõstja teisel katsel, kui lasi kangile panna 125 kg. Ta võitles raskusega, kuid rebis selle üles. Kohtunikud aga tema sooritust ei lugenud. Viimasel katsel oli kangil jällegi 125 kg, kuid selleks hetkeks oli jõud juba raugenud.
Pisarad silmis tegi ta veel viimase pingutuse ning näitas aplodeerinud kaasaelajatele kätega südamežesti. Samal ajal tormasid esimesed ajakirjanikud juba meediaala suunas. Kokku jooksis neid mixed zone’i umbes 100. Paljud neist ei teadnud, et seekord pääses sinna vaid piletiga. Pääsmeta žurnalistidel paluti võtta järjekorda ning oodata. Sellesse rivvi kogunes vähemalt 30 meediaesindajat.
Sel ajal, mil ajakirjanikud meediaalas Hubbardit ootasid – nagu mõne aja pärast selgus, siis asjatult –, sündis tõstmisareenil olümpiarekord. Sellega sai hakkama 140 kg pea kohale rebinud Wenwen.
Peagi anti ajakirjanikele teada, et Uus-Meremaa sportlane tuleb meediaalasse alles pärast võistluste lõppu. Enamus ajakirjanikest ei soostunud aga riskima ning jäid mixed zone’i ootama. Oli ju Hubbard ainukene põhjus, miks nad uhkesse näitusekeskusesse end kohale vedasid.
Millal Hubbard ikkagi mixed zone’i saabus, ei oska siinkirjutaja öelda. Kui ta aga kohale jõudis, ei võtnud ta vastamiseks ühegi ajakirjaniku küsimust. Ta sõnas vaid: «Ma ei ole täpselt teadlik minu olümpial osalemise ümber käivast vastuolust, kuid tahan tänada ROKi, kes kannab edasi olümpiapõhimõtteid ning võimaldab sportida kõikidel inimestel.»
Tõstmisareenil jätkus aga haarav võistlus, mille võitis ülekaalukalt vaid 21-aastane Wenwen. 180 kg püstitas ta olümpiarekordi tõukamises, olümpiarekordit tähistas mõistagi koondtulemus 320 kg. Hõbedale tuli 283 kg (122 kg ja 161 kg) kirja saanud britt Campbell. Pronksi võitis tulemusega 282 kg (128 kg ja 154 kg) ameeriklanna Robles.
