PM TOKYOS ⟩ Mägi Warholmi rekordist: see on müstiline, ta tegi seda jälle finaalis

Tokyo olümpiamängude meeste 400 m tõkkejooksu finaalis uue Eesti rekordi 48,11 jooksnud Rasmus Mägi jäi kokkuvõttes oma tulemusega rahule. Sarnaselt kogu maailmale oli ka tema üllatunud Karsten Warholmi joostud maailmarekordist 45,94.

Uus Eesti rekord andis olümpiafinaalis seekord seitsmenda koha. «Rekord on rekord. Väga palju 47 sekundist puudu ei jäänud, aga kokkuvõttes tuleb pigem rahul olla. See tulevärk, mida nägime... See ületab igasugused ootused ja mis kõik veel. See on hoomamatu,» ütles Mägi Kanal 2-le antud intervjuus.

Peale Warholmi maailmarekordi ja Mägi Eesti rekordi jooksid veel viis mees kas maailmajao või riigi rekordi, tegemist oli ühe kõrgetasemelisema finaaliga olümpia ajaloos. «Kõik suutsid midagi teha. Ütlen võiduaja kohta, see pole lihtsalt maailmarekord, vaid aeg alla 46 sekundi. 46,7 oli Warholmi maailmarekord enne. Sellisel alal selline üüratu samm. Ma loodan, et aega kogemata varem kinni ei läinud. Uskusin, et tuleb kiire jooks, aga et veel uude sekundisse...»

Kanal 2 ekspertkommentaatori Erki Noole arvates oli tegemist läbiaegade ühe võimsama jooksuga. «Võib-olla Usain Bolti 100 m rekordjooks ja Michael Johnsoni 19,39 on tänasele jooksule lähedal,» ütles Nool. Mägi nõustus, et Warholmi jooks läheb kindlasti olümpiamängude ajalukku. «See on müstiline. Ta tegi seda jällegi finaalis. Õigel hetkel, kõige tugevamate konkurentide vastu. Meeletu. Poolfinaalis ta ei jätnud kõige võimsamat muljet, Rai Benjamin tundus selle põhjal soosik,» ütles Mägi.

Viie aasta eest Rio de Janeiro olümpial samal distantsil kuuenda koha saanud Mägi jooksis tänast finaali kõige äärmisel ehk üheksandal rajal. Nool märkis, et umbes viiendal tõkkel jõuti eestlasele juba kõrvale, kas see võis ka jooksurütmi segada? «Oluline oli endale keskenduda, aga paratamatult kui teised oma tõkke enne ületavad, siis minu viimased tõkkesammud muutuvad kohe kangemaks. See sujuvus kaob ära. Sellega peab arvestama. Aga mul on olnud ka Teemantliiga etapp, kus juba teisel tõkkel ollakse mu kõrval või minnakse mööda. Tänase sellest häirida ei lasknud. Eeljooks oli tunde poolest sujuvam, olin ise domineerivam.»

Tegelikult leidis Mägi, et üheksandal rajal jooksmine polnudki kõige kehvem variant. «Olen ka varem seal jooksnud, pole hullu, ei häiri. Tegelikult sellise sujuvuse mõttes oligi parem, kedagi polnud ees silmanurgas jälgida. Ühe silmaga sai oma jooksu teha, teisega teisi kontrollida.»