Eesti sport pärast taasiseseisvumist: 2822 tiitlivõistluste medalit ja üheksa olümpiavõitjat

Võidukas vehklemiskoondis. Foto: Tairo Lutter

Tänasel pidupäeval kui Eesti taasiseseisvumisest möödub 30 aastat, on paslik meenutada selle perioodi Eesti spordiajalugu.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal on Eesti osalenud 30 iseseisvusaasta jooksul kõigil olümpiamängudel, täpsemalt 8 taliolümpiamängudel ja 8 suveolümpiamängudel.

Pärast tänavu suvel toimunud Tokyo olümpiamänge on 21 sportlast kokku võitnud 22 medalit, neist 18 individuaalset ja 4 võistkondlikku medalit. Selle aja jooksul on olümpiavõitjaks tulnud 9 sportlast: Erika Salumäe (Barcelona 1992, trekisõit), Erki Nool (Sydney 2000, kümnevõistlus), Andrus Veerpalu (Salt Lake City 2002, Torino 2006, murdmaasuusatamine), Kristina Šmigun-Vähi (Torino 2006, murdmaasuusatamine), Gerd Kanter (Peking 2008, kettaheide), Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Katrina Lehis, Irina Embrich (Tokyo 2020, epeevehklemine).

Esimene sportlane, kes tõi ametlikult taasiseseisvunud Eestile suurvõistlustelt medali, oli Indrek Sei. Sei võitis 1991. aasta detsembris Gelsenkirchenis peetud Euroopa sprindi meistrivõistlustel (hilisem lühirajaujumise EM) pronksmedali. Kokku on Eesti võitnud selle perioodi jooksul 2822 tiitlivõistluste medalit, kui arvesse võtta kõik noorte, juunioride ja täiskasvanute tiitlivõistlused (EM, MM, olümpiafestivalid, OM). Kuldmedaleid on võidetud 733.

2021. aastal on tänase päeva seisuga võidetud 89 medalit, neist 23 kuldset autasu.