TÄNA AJALOOS ⟩ Eestlase olümpiahõbe, mis tuli kavala kaotusega

Rootsi värvides maadelnud eestlase Edvin Vesterby (pealmine) stiilinäide viiekümnendatest aastatest. Foto: Erakogu

Täna, 65 aastat tagasi, 3. detsembril 1956. aastal alustas oma elu teisel olümpial medalijahti Läänemaalt pärit maadleja Edvin Vesterby. Melbourne’i olümpial kreeka-rooma maadluses kehakaalus kuni 57 kg hõbemedali võitnud Vesterby on sündinud 23. oktoobril 1927 Läänemaal Rooslepa külas, kuid esindas Rootsit. Eesti Spordimuuseum tegi ülevaate värvika elukäiguga 94-aastase olümpialase teekonnast.

1952. aastal Helsingis vabamaadluses esimesena medalita jäänud Vesterby läks Melbourne’i autasu järgi, mis õnnestus kenasti. Kreeka-rooma maadluse turniiril teenis Vesterby venelase Konstantin Võrupajevi järel hõbemedali, ehkki nelja päeva pikkune rassimine võinuks samahästi lõppeda ka kullaga.

Edvin Vesterby hõbe on meie olümpiamedalite loetelus ainus, mis pole võidetud ei sini-must-valge lipu all ega suure idanaabri delegatsiooni koosseisus. Riguldi rannalt pärit 31-aastane mees esindas nimelt Rootsit ning oli 1956. aasta olümpial oma uue kodumaa edukaim maadleja. Ta oli elu vormis, polnud aasta jooksul kaotanud ühtki matši – ei kodus ega võõrsil – ning sihtis vaid olümpiavõitu.

Ometi löödi kaardipakk juba avavoorus sassi, kui Vesterby sai vaieldava kaotuse 1:2 bulgaarlaselt Petrov-Stoikovilt. Rootslased vaidlustasid selle otsuse, kuid protest jäeti rahuldamata. Küll aga sai õiglus jalule Võrupajevi ning rumeenlase Horvathi vastasseisus, kus venelase algne võit kaotuseks muudeti. Päev hiljem õnnestus meie mehel alistada austerlane Brunner 3:0. Maadlusturniiri kolmandal päeval lõppes türklase Yilmazi vastupanu loobumis- või seljakaotusega ning Vesterby tõusis viie viimase medalinõudleja sekka. Viimasel päeval jäi ta esmalt loosiõnne toel vabaks ning tagas seega juba medali. Finaalringi jõudsid ka omavahel juba kohtunud Horvath ja Võrupajev.

Kärbeskaalu sisuliseks finaaliks peetud kohtumises õnnestus Vesterbyl alistada Horvath 2:1, kuid kuldmedali asemel ootas kümmekond minutit hiljem hoopiski ebavõrdne kohtumine puhanud venelasega. Olukord oli pentsik – kui võit andnuks kulla, siis punktikaotuse korral võinuks tekkida surnud ring, kus Vesterbyle jäänuks pronks. Seljakaotuse korral aga olnuks tasuks hõbe! Ja nii juhtuski, et kui sisuliselt teist matši järjest madistanud Vesterby punktidega taha jäi, röögatas rootslaste peatreener Rudolf «Preven» Svedberg pool minutit enne maadlusaja lõppu: «Keera ennast ja lama selili, Edvin!». Nii lõppes Vesterby matš seljakaotusega, lohutuseks hõbe.

Veel praegugi sünnimaal tihti ringi liikuv Vesterby on meenutanud: «Kõik arvasid, et olen väga rõõmus ja õnnelik hõbemedali üle, kuid seda ma tegelikult polnud. Usun, et võrdsetes tingimustes oleksin ka venelast võitnud, rumeenlane oli tunduvalt kõvem tegija.»

Vesterby paistab eestlastest olümpiamedalivõitjate hulgas silma ka selle poolest, et ta on kõige lühem (163 cm) ja kergem (võitis medali alla 57 kg kehakaalus) ning jõudis individuaalselt esinelikusse lausa kolmel olümpial järjest. Suurvõistluste medaliõnne võinuks vahval rannarootslasel muidugi rohkem olla, sest EM-võistlusi tollal ei peetud, MM-il jäi ta aga õige mitut puhku ühena esimestest medalita. Ka olümpiahõbedat ei saa ta enam imetleda, sest see varastati tema kodust 1980. aastatel.