Eesti lähetab Pekingi taliolümpiale 26 sportlast

Eesti suurim medalilootus Pekingi olümpial on Kelly Sildaru. Foto: Hugh Carey

Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee kinnitas täna e-koosolekul Eesti delegatsiooni Pekingi taliolümpiamängudel. Kinnitatud koondisesse kuulub 26 sportlast kaheksalt spordialalt ja 30-liikmeline tugipersonal.

Eesti Olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju hinnangul on Eesti olümpiakoondise suurus hetkeolusid arvestades optimaalne. «Sellise koosseisuga võiks rahul olla, sest neli aastat tagasi Pyeongchangi olümpial olime väljas kuue erineva ala sportlasega, seekord teeb Eesti debüüdi freestyle-suusatamises.

26 sportlast tagab ka piisava taustajõudude arvu, sest koondis jaotub kolme olümpiaküla vahel ning saame pakkuda sportlastele vajalikku tuge. COVID-19 vastased meetmed on isegi karmimad kui Tokyo suveolümpiamängudel, aga oleme selleks valmis. ROK teeb korraldajatega pidevalt koostööd ning uuendab ettevaatusabinõusid, kuidas mängud turvaliselt läbi viia,» selgitas Raju.

Eesti koondis Peking taliolümpial:

Freestyle-suusatamine: Kelly Sildaru

Iluuisutamine: Eva-Lotta Kiibus, Aleksandr Selevko

Kahevõistlus: Kristjan Ilves

Kiiruisutamine: Marten Liiv

Murdmaasuusatamine: Aveli Uustalu, Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku, Mariel Merlii Pulles, Tatjana Mannima, Alvar Johannes Alev, Henri Roos, Marko Kilp, Martin Himma

Mäesuusatamine: Kaitlyn Vesterstein, Tormis Laine

Laskesuusatamine: Johanna Talihärm, Regina Oja, Susan Külm, Tuuli Tomingas, Kalev Ermits, Kristo Siimer, Raido Ränkel, Rene Zahkna

Suusahüpped: Artti Aigro, Kevin Maltsev

Eesti sportlased osalesid taliolümpiamängudel esmakordselt 1928. aastal Sankt Moritzis Šveitsis. Viis sportlast on alates 1964. aastast koju toonud üheksa medalit (5 kulda, 2 hõbedat, 2 pronksi): Ants Antson kuld (1964), Allar Levandi pronks (1988), Jaak Mae pronks (2002), Andrus Veerpalu kuld ja hõbe (2002) ning kuld (2006) ja Kristina Šmigun kaks kulda (2006) ja hõbe (2010.

Eesti koondiste suurused varasematel olümpiamängudel:

1992 Albertville – 20 sportlast

1994 Lillehammer – 26 sportlast

1998 Nagano – 20 sportlast

2002 Salt Lake City – 17 sportlast

2006 Torino – 26 sportlast

2010 Vancouver – 30 sportlast

2014 Sotši – 25 sportlast

2018 Pyeongchang – 22 sportlast