Pekingi olümpiamängud on poliitiliselt laetud

Meeleavaldajad protesteerimas Šveitsis Lausanne’is asuva Rahvusvahelise Olümpiakomitee muuseumi juures Pekingi olümpiamängude vastu. Foto: LAURENT GILLIERON/EPA/SCANPIX

Kuigi igaüks on kuulnud väljendit, et sport ja poliitika peavad olema lahus, kipuvad tegelikkuses asjad ikka teistmoodi minema. Eriti kehtib see olümpiamängude puhul ja äraspidisusest ei pääse ka Pekingi mängud, mida on juba enne nende toimumist ilmestanud poliitiline võimuvõitlus.

Poliitiline mäng algas enne olümpiat

Möödunud aasta lõpus andsid mitmed riigid teada, et on kuulutanud Hiinas toimuvale olümpiale välja diplomaatilise boikoti. See tähendab, et sportlased võivad küll suurvõistlusel osaleda, kuid riigijuhte ja teisi kõrgeid tegelasi Pekingis ei näe. Algselt andis sellest teada USA, peagi liitusid Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Sisuliselt tegi sarnase lükke ka Jaapan, andes detsembris teada, et ühtegi valitsuse ametnikku Hiinasse ei saadeta. Ainuke erinevus eelnevate riikidega on, et nemad ei nimetanud seda ametlikult diplomaatiliseks boikotiks.