PM PEKINGIS ⟩ 294 bussis* veedetud minutit, et mitte näha olümpiatule süttimist

Niimoodi süttis olümpiatuli, väidetavalt. Mina seda kinnitada ei oska, sest loksusin sel hetkel bussis. Foto: Li Ran/AP/Scanpix

Mida teevad spordiajakirjanikud põhiliselt olümpial? Kõik, kel vähegi mõni kirjatsurast sõber, see teab, et õige vastus pole mitte kirjutamine ega intervjueerimine, vaid hoopis bussiga sõitmine. Minagi, kes ma teen Pekingis oma olümpiadebüüdi, olin sellega kursis, kuid reaalsus suutis mind ikkagi üllatada.

Lahtiütleja: kui varasematel olümpiatel on olnud võimalik ka jalgsi võistluspaikade vahet liigelda, siis Pekingi mängudel on see keelatud. Kui tahad kuhugi minna, siis, ole hea, istu bussi.

Kuna tegemist on minu esimese spordipeoga, siis oli juba Tallinnas raudlinnu peale astudes selge, et olümpiamängude avatseremooniale mul lihtsalt tuleb minna. See on justkui omamoodi traditsioon, mis – kui uskuda kõikide kamraadide juttu – pole absoluutselt seda väärt, ent siiski omaette kogemus.