VIDEO ⟩ Grusiin täitis 12 aastat pärast nõo surma olümpial suure unistuse

2010. aasta Vancouveri taliolümpial jäi Nodar Kumaritašvilil puudu neli kurvi, et teha Gruusia olümpiaajalugu. Ta kaotas treeningul oma kelgu üle kontrolli, põrutas rajapiiretesse ning hukkus. 12 aastat hiljem Pekingis oli stardis tema nõbu Saba Kumaritašvili, kes viis perekonna kauase unistuse täide ning temast sai esimene Gruusia kelgutaja, kes olümpial tulemuse kirja sai.

Saba mõtles sel nädalal Nodarile, kuid ei tundnud võistlusel hirmu ning tunnistas, et tahtis Gruusia kelgutamissporti elus hoida. Kumaritašvili perekonna spordilembus on enam kui veerand sajandi pikkune. Saba vanavanaisa Aleko juhtis Gruusia esimese kelguraja ehitamist 1970ndatel.

Tema laps ja lapselapsed kasutasid selle igati ära. Saba vanaisast Felix jõudis koguni Euroopa juunioride meistrivõistlustele. Saba onu, traagiliselt hukkunud Nodardi isa, võitis napilt enne NSVLi lagunemist üleliidulised noorte meistrivõistlused. Paljud pereliikmed, sealhulgas Saba isa, on sellest ajast alates juhtinud Gruusia kelgutamise föderatsiooni.

Nagu Nodar, nii jõudis ka Saba kelguspordini perekonna mõjutuste tõttu ja varases eas. «Arvan, et nad tahtsid seda rohkem kui mina,» vihjas ta perekonna mõjutustele, kuid lisas, et ka Nodari edu oli üks põhjustest.

Kui onupoeg 2010. aastal Vancouveris hukkus oli Saba 9-aastane ning ei mäleta temast palju, ainult mälupilte. Kuid piisavalt, et mõelda Nodarile, kui ta kõndis Pekingi olümpia avatseremoonial ja poseeris olümpiarõngaste ees ning osales treeningsõitudel.

Hukkunud Nodar oli olümpiamängudel 21-aastane, sama vana on praegu ka Saba. Kuigi Kumaritašvili jäi medalimängust kaugele ja leppis 31. kohaga, siis tema osalemine mängudel oli märgiline.

«Olen väga õnnelik. Tegin seda, mis vaja,» ütles ta pärast võistlust lühidalt. Ta oli enda üle uhke ja õnnelik, et sai aastakümneid perekonnas põlenud unistuse teoks teha.