/nginx/o/2022/02/04/14345293t1h22a1.jpg)
Kahevõistlejal Kristjan Ilves hakkab aeg otsa saama. Ta peab andma kaks negatiivset koroonaproovi, sest kolm piiripealset proovi teda õigeks ajaks vabadusse ei laseks.
Ilves andis positiivse koroonaproovi 2. veebruaril. Isolatsioonihotelli viidi ta päev hiljem. Karantiinist välja saamiseks on Ilvesel kaks võimalust – anda kahel järjestikusel päeval negatiivne proov või pärast kümmet isolatsioonipäeva kolmel päeval piiripealne proov. Viimane variant Ilvest enam suure mäe võistlusele ei aitaks.
Nimelt hakkavad hiinlased päevi lugema mitte esimesest positiivsest proovist, vaid isolatsioonihotelli saabumise päevast. Seega saaks kümme päeva täis 12. veebruaril ning potentsiaalse kolmanda piiripealse proovi saaks ta anda 15. veebruaril ehk juba suure mäe võistluspäeval.
Niisiis päästaks Ilvese vaid negatiivsed proovid. Negatiivse proovi puhul on CT-näitaja 40, piiripealse puhul 35. Norra meedia avaldas, et kahevõistleja kolmapäevase testi CT-näit oli 32. Olgu lisatud, et mida väiksem on CT-näitaja, seda suurem on viiruse kogus organismis.
Ka Ilvese neljapäevane koroonaproov oli positiivne, kuid kahevõistluse alajuht Rauno Loit ei avaldanud proovi näitu. «Need numbrid on toredad, aga nende pealt ei saa mingeid järeldusi teha. Me ei tea, kuidas liikumine toimib. Need on lihtsalt numbrid. Meid huvitab, kas test on negatiivne või positiivne. Loodame, et see juhtub varsti ja Kristjan saab suurt mäge proovida,» ütles Loit.
Kõige varem on Ilvesel võimalik karantiinist välja saada laupäeval, kuid see eeldab, et nii tänane kui ka homne test oleksid negatiivsed. Ning isegi, kui ta välja pääseb, on tema seisund suur küsimärk.
Väikese mäe võistlus näitas, et enam kui 1700 m kõrgusel merepinnast võib juhtuda nii mõndagi ning seda isegi kõige tugevamatega. MK-sarjas suusatajate pingereas esikohal olev sakslane Johannes Rydzek juhtis veel 1,5 km enne finišit võistlust koos Julian Schmid ja Lukas Greidereriga. Nende edu jälitajate ees oli 15 sekundit, kuid lõputõusul sai Rydzek haamri ja jäi medalita. Viimasele ringile kolmeses liidrigrupis läinud meestest õnnestus pronksist kinni hoida vaid Greidereril. Kuld ja hõbe kuulusid jälitajatele Vinzenz Geigerile ja Jörgen Graabakile.
On selge, et Ilves hotellitoas tehtud trenni pealt sellist pingutust ei kannataks. Ning isegi, kui ta saaks teha ühe või kaks treeningut, läheks tal ikkagi raskeks. Kas sellises seisus võistlemine oleks üldse mõistlik? Arvestades, et MK-hooaeg on ju jätkumas.
«Kristjan teab, et võistlemine või mittevõistlemine on ainult tema otsus. Kas ta läheb starti, kas ta teeb ainult hüppevõistluse või terve võistluse? See sõltuks tema enesetundest. Kristjan on tark sportlane. Kui ta välja saab ja esimese trenni teeb, näeb ta kohe enda seisundi ära. Ükskõik, milline see otsus oleks, ei tohiks seda kritiseerida,» ütles Loit.
Ilves viinaravi pole teinud
Näiliselt lootusetus olukorras on inimesed valmis proovima kõiksugu meetodeid. Kas ka Ilves on püüdnud koroona vastu võidelda mõne rahva suus levinud tarkusega? Näiteks Valgevene riigijuhi Alaksandr Łukašenka soovitatud viinapitsiga?
«Viin ei tundu väga mõistlik, kui tahad pärast MK-hooaega jätkata. See viinapits võib sellises olukorras muutuda pudeliks. Ent mingisuguseid asju ta ikka teeb. Näiteks on ta kurku soolaga kuristanud,» avaldas Loit.
Kui esimestel isolatsioonipäevadel tabas Ilvest masendus, siis neljandal päeval, ajakirjanikele intervjuud andes, oli ta juba olümpiaga rahu teinud. Milline on tema tuju olnud aga viimastel päevadel?
«Ta on väga tubli ja tugev sportlane. Ma ei kujuta ette, kui tema asemel keegi teine siin peaks olema. Ta on intelligentne inimene ja saab asjadest realistlikult aru. Tema mentaalne pool on tugev. Kui näidud kõiguvad, tuleb ta sellega toime. Eks tujud on ikka seinast seina – hommikuti parem, õhtuti alati mitte nii hea,» avaldas Loit.