PM PEKINGIS ⟩ Olümpia sööb Eesti mägikotkaste vaimu: pea on suhteliselt sassis

Artti Aigro suusahüpete suure mäe kvalifikatsioonis. Foto: Tairo Lutter

Kui murdmaa- ja laskesuusatajatel on Pekingi olümpial võrdlemisi tihe graafik, siis meie suusahüppajatel olnud tulnud võrdlemisi palju päevi niisama mööda saata, mis on aga üpriski vaimu nüristav.

1. veebruaril Hiinas maandunud Artti Aigro ja Kevin Maltsev on 11 päeva jooksul teinud küll kaks võistlust ja neli treeningut, kuid viis päeva on tulnud neil mööda saata niisama. Kui tavalisel olümpial tähendaks see võõrustajamaa avastamist, siis Hiinas pole see rangete koroonameetmete tõttu – nii ajakirjanikud kui ka sportlased elavad rangelt suletud mulli – lihtsalt võimalik. 

«Arvan, et see olümpiatsükkel on selline maksimaalne piir, mis kannatab siin süsteemis hetkel olla,» tunnistas suure mäe kvalifikatsioonis 117-meetrise õhulennuga maha saanud Aigro lisades, et on praeguseks sellega siiski ära harjunud.