PM PEKINGIS ⟩ Hüppetreeningul säranud Ilves: vaim on valmis võistlema, aga otsus sõltub suusavormist

Kristjan Ilves Pekingi olümpia suure mäe treeningul. Foto: Tairo Lutter

Oma esimesel Pekingi olümpiamängude hüppetreeningul kolmest voorust kahel võidutsenud Kristjan Ilves lubas suure mäe võistlemise kohta otsuse teha esmaspäeval.

Ilves osales tänasel hüppetreeningul kõigis kolmes voorus, saavutades kaks esimest ja teise koha. 

Tõsi, MK-sarja top 10 hüppajatest osalesid treeningul vähesed - kolm vooru tegi kaasa Ilves ning ühe Johannes Lamparter.

Esimene treeningvoor:

1. Kristjan Ilves 130,5 m (54,5 p)

2. Espen Bjørnstad 123,5 m (42,6 p)

3. Iacopo Bortolas 124 m (38,7 p)

Teine treeningvoor:

1. Johannes Lamparter 135,5 m (66,1 p)

2. Kristjan Ilves 125,5 m (60,6 p)

3. Espen Bjørnstad 130 m (50,7 p)

Kolmas treeningvoor:

1. Kristjan Ilves 130 m (64,2 p)

2. Jens Lurås Oftebro 130 m (63,0 p)

3. Espen Bjørnstad 126 m (57,8 p)

«Ma arvan, et üldvaates olid hüpped üsna okeid. Tunnetus ja keha olid natuke imelikud, polnud võib-olla sellist vabadust ja rütmi. Põhitehnika on ikkagi paigas ja selles mõttes polnud viga. Homme väikesed muudatused teha ja ma arvan, et saab veel juurde panna. Hüppamisega peaksid asjad hästi olema,» lausus Ilves.

Millise põntsu panid kümme karantiinis veedetud päeva Ilvese suusavormile, ei osanud sportlane öelda. «Suusavormi kohta puudub tõesti igasugune ülevaade. Suusatrennist, mis ma tegin emotsiooni pealt (isolatsioonist välja saades - toim), on raske järeldusi teha. Olen nii palju oma keha korras hoidnud ja valmis kui vähegi sain, hotellis sai üldfüüsilist päris palju tehtud, kuid spetsiifilist treeningut pole saanud teha. Eks näis, kuidas see kehale reaalselt mõjub,» lausus ta.

Otsuse, kas Ilves 15. veebruaril toimuva suure mäe võistlusel osaleb, teeb ta esmaspäeval. «Ma arvan, et hüppama lähen ma suure tõenäosusega nagunii, võtan igast hüppest maksimumi. Homne suusatrenn näitab päris palju, kas minus on võimekust ja üldse mingit natukenegi seda vormi, mis mul oli järelejäänud. Siis saan ka otsuse teha. Kui tõesti tunnen intervallidel, et keha üldse ei anna mingit tagasisidet, siis on mõttekoht. Üldiselt panen vaimu valmis, et võistelda, aga eks homne annab päris palju vastuseid,» ütles ta.