Eesti olümpiakoondis võitis 24. taliolümpiamängudel Pekingis ühe pronksmedali ja saavutas veel kolm kohta kümne parema seas. Eesti Olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju rõhutab, et siin ei ole mingeid agasid või kaksipidi mõtlemist, vaid Eesti koondise tulemustega tuleb olla väga rahul.
Kelly Sildaru võitis pronksmedali pargisõidus ning saavutas rennisõidus neljanda koha. Kiiruisutaja Marten Liiv oli 1000 meetri distantsil seitsmes ja kahevõistleja Kristjan Ilves suure mäe võistlusel üheksas. Kahel eelmisel taliolümpial saavutas Eesti ainult ühe esikümnekoha – Saskia Alusalu oli 2018 Pyeongchangis kiiruisutamise ühisstardis neljas. Millest tulenevad hoopis paremad tulemused?
«Muidugi headest sportlastest. Ega ta millestki muust tuleneda saagi. Kindlasti supertulemused – väikesele riigile nagu Eesti on olümpiamedal tippõnnestumine. Eriti veel talialadel, kus medalite jaotust vaadates on konkurents koondunud väga väikese ringi riikide kätte. Selles mängus kaasa lüüa on kordades raskem kui teha seda suveolümpial,» sõnas Raju Pekingi taliolümpia kokkuvõtteks.
Samas spordialad, kus Eesti oli Pekingis esindatud suurema arvu sportlastega ehk murdmaa- ja laskesuusatamine, ei suutnud individuaalselt 30 sekka jõuda ning nende kahe ala peale kaasa tehtud seitsmest teatevõistlusest saab õnnestunuks lugeda ainult meeste sprinditeate. Mida öelda murdmaa- ja laskesuusatajate olümpiamängude kohta?
«Laskesuusatamine läks selgelt lati alt läbi, seal ei ole midagi arutada. Selge see, et ootused ja lootused olid suuremad. Mitte küll mäekõrguselt suuremad, aga paar head õnnestumist või kohta 20 tugevama seas olnuks teretulnud.
Murdmaasuusatamise meeste sprinditeate 11. koht oli tegelikult väga hea tulemus. Ei saa kindlasti öelda, et seda keegi ootas, et kaks Eesti murdmaasuusatajad jäävad napilt välja esikümnest. Seega arvestades fooni, mille pealt olümpiale tuldi, siis murdmaasuusatajad pigem õnnestusid kui ebaõnnestusid,» rääkis Raju.
Taliolümpia programmi kuulub 15 spordiala, millest Eesti oli Pekingis esindatud kaheksal. Kui reaalne on seda arvu 2026. aasta taliolümpiaks paisutada? Kas see peaks Eesti talispordi jaoks olema eesmärk omaette? «Paisutamine pole eesmärk omaette. Pigem katsume paremaks saada aladel, mis on meie omad ning kus meil on juured ja traditsioonid. Samuti treenerid, võimalused ja baasid,» lausus Raju.
Olümpiaraadio käsitleb põhjalikult ka Soome jäähokimeeskonna olümpiavõitu, kui stuudios on Eesti Jäähokiliidu president Rauno Parras. Saates saavad sõna ka hokifinalistide peatreenerid Jukka Jalonen ja Aleksei Žamnov, Pekingist oma kolmanda kuldmedali võitnud Therese Johaug, toidumürgituse kiuste hõbedale tulnud Jessica Diggins ning Niskanenide perekonna väga edukale olümpiale pronksise punkti pannud Kerttu Niskanen.
Pekingi talimängude viimase Olümpiaraadio ilmselt kõige ilusam olümpialaul läbi aegade – 1992. aasta Barcelona suveolümpiamängude avamisel kõlanud Sarah Brightmani ja Jose Carrerase «Amigos Para Siempre».
Olümpiaraadio oli Pekingi taliolümpiamängude ajal Kuku raadio eetris 4.-20. veebruarini. Saatejuht oli Ott Järvela.