Taimsoo olümpia boikoteerimisest: EOK võiks välja öelda julge sõnumi ja otsida liitlasi

Kaspar Taimsoo. Foto: Elmo Riig

Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on oma sõnumites väljendanud, et ootab Venemaa ja Valgevene sportlasi 2024. aasta Pariisi olümpiale. Eesti sõudja, 2016. aasta olümpiapronks Kaspar Taimsoo avaldas selle peale sotsiaalmeedias pika mõttekäigu, mille jaotas neljaks oluliseks punktiks.

«1. Doping. Kas keegi üldse mäletab, miks keelati ära Venemaa sportlastel olümpiamängudel osalemine? See oli sellepärast, et nende süsteemis oli riiklikult juhitud dopingu manustamise süsteem. Kõik, kes suutsid ära tõestada, et neil puuduvad otsesed kokkupuuted Venemaa spordisüsteemiga (näiteks õppivatel sportlastel USAs) lubati võistlema neutraalse, ROKi lipu all. Ma tahaksin härra Bachi käest kuulda kõigepealt seda, kas nüüd on nad kindlad, et Venemaa antidoping on sõltumatu, iseseisev, neutraalne ja sporditavasid ning Olümpiahartat austav organisatsioon, mis suudab oma tööd teha? Kas Venemaa Olümpiakomitee on teinud mingeid märgatavaid samme selleks, et vahetada välja veri (pun intended) terves oma organisatsioonis ja juurutada puhast, ausat sporti? Eks see on konkreetselt minu arvamus, aga ma küll ei usu.

2. Terror. Koos Poola ja Tšehhiga tunnistasid Venemaa terroristlikuks riigiks ka kõik kolm Balti riiki. Rääkimata Euroopa Parlamendist ja NATO Parlamentaarsest Assambleest, kes tegid sama. Nüüd tundub mulle justkui sõja taustal oleks eelnev probleem ära unustatud ning järsku me tegeleme sellega, et ikka sportlased on ausad-ja-süsteemist-väljaspool-olevad-ohvrid tüüpi sõnumitega olukorras, kui meie naaber, Venemaa, on otsustanud rünnata teist oma naaberriiki täiemahulise sõjaga. Ilmselgelt on see absoluutselt lubamatu, et ründava riigi sportlased üldse kuskil rahvusvahelistel võistlustel käivad. Muidugi, välja arvatud Venemaa ja Valgevene maavõistlus.

3. EOK. Meie olümpiakomitee on andnud välja sõnumi, et nemad ei hakka midagi boikoteerima. Ühelt poolt igati mõistan seda lihtsat sõnumit ja veeretada vastutusekoorem sportlase kaela (nagu ka Ekspress kirjutas). Teisalt, kuna olümpiani on veel piisavalt aega, siis hetkel võiks julge olla ja öelda ise välja, et jah, me boikoteerime ning otsida liitlastest olümpiakomiteesid, kes sama ütleks. Kõik oleme juba aru saanud ju, et ROKi huvitab pigem teleõiguste müük ja need on olnud ka põhjused, miks taheti maha võtta programmist näiteks ka meile kuulsust toonud alad – maadlemine ja epeevehklemine. Kust tuleb raha ja kuhu läheb tolm, mida meile siin hetkel usinalt silma üritatakse puistata?

Hetkel peaksid pigem olema ka ROKi liikmete (rahvuslikud olümpiakomiteed) kriitilised pilgud suunatud juhtorgani poole, et mis seal toimub, kui nii suurte avaldustega sõja ajal välja tullakse? Kui ülejäänud Euroopa või läänemaailm meie initsiatiiviga kaasa tuleb, siis ma olen kindel, et me ei näe mitte ühtegi Venemaa ega seda toetava režiimi (Valgevene) riigi sportlast Pariisi 2024 mängudel. Jah, ma väga hindan EOK tööd, aga kui sõda käib meist 900 kilomeetri kaugusel, siis asjal on teine perspektiiv.

4. Sportlased. Olles hetkel käinud neljadel olümpiamängudel ning võistelnud koos ligi kahesaja koondisekaaslasega läbi nende mängude, tean ja mõistan väga hästi, et paljudele ongi olümpiale pääsemine juba väga-väga suur saavutus. Medalivõit on vabalt võrreldav personaalse elutöö preemiaga ning sündmus, mille üle tunneb uhkust terve meie vaba riik. Sellist võimalust ei pruugi mitte kunagi enam elus tulla, seda raskem on öelda kellel iganes, et JAH, ma boikoteerin. Täiesti kindel, et kui Venemaa ja Valgevene sportlased võistlevad, siis need, kes sportlastest lähevad, saavad peapesu, need, kes ei lähe, saavad peapesu, ja mängusid ümbritseb halb aura. Küll aga kirjutatakse medalivõitjate nimed raamatusse ja nii ongi!»